TÜ/Rocki korvpalliklubi esindusmeeskonnas kuuendat hooaega mängiv Jõgevalt pärit Silver Leppik peab ennast õnnelikuks inimeseks, sest tema töö on talle ka hobi eest ning tuleval kevadel saab ta isaks.
Jõgeval sündinud ning siin oma lapsepõlve veetnud Silver Leppik avastas korvpalli enda jaoks juba algklassides, kui tema isa Aavo Leppik pani kokku grupi korvpallihuvilisi poisse, keda ta juhendama hakkas. Isa käe all alustas treenimist ka toona 7- või 8-aastane Silver. Pärast mõneaastast korvpalliga tegelemist hakkas Silveri isa hoopis noorte jalgpallurite treeneriks ning ka Silver jättis korvpalli paariks aastaks sinnapaika. Siiski jõudis noormees saatuse tahtel pärast pisikest pausi korvpalli juurde tagasi.
Juba kuuendat hooaega TÜ/Rocki ridades mängiv Silver Leppik pole edev ning ennast üliandekaks ei pea. “Kunagi nooruses Jõgeval treenides ma ehk olin teistest pisut andekam, kuid siiski pole tehnika mulle nooremas eas väga selgeks saanud ning selle kallal pean praegu palju tööd tegema,” iseloomustas mees ennast ise.
Profikorvpalluri karjäärist ei osanud ta Jõgeva Ühisgümnaasiumi päevil veel unistadagi. “Ma ei teadnud üldse, mis minust pärast põhikooli lõppu saab, korvpalluri elukutsest rääkimata,” tunnistas Silver, kes sattus Ülenurme Gümnaasiumi, mis oli toona spordikallakuga kool, tänu ema soovitusele. Seal mänguoskusi lihvides sattus poiss ka Tartu Rocki duubelmeeskonda ning ei osanud ka siis veel arvata, et temast võiks saada elukutseline korvpallur. “See pallimänguga raha teenimise võimalus sai reaalseks alles siis, kui olin ülikooli astunud ja mind esindusmeeskonna ridadesse võeti,” tunnistas Silver
Õpingud kannatavad
Praegu õpib Silver Leppik Tartu Ülikoolis teisel kursusel füsioteraapiat ning tunnistab, et võib pärast korvpallist loobumist isegi sel alal tööle hakata. “See eriala on siin Eestis veel suhteliselt lapsekingades ning füsioterapeudina töötades oleks siin turgu küllaga,” rääkis ta, nentides siiski, et tema õpingud on osalt korvpalli ja osalt oma laiskuse tõttu pisut unarusse jäänud. Kuid ta lubab end käsile võtta.
Kui vanalt ta veel pallimänguga raha teenib, ei osanud mees öelda. “Eks elu näitab, Kullamäe on selge näide, et ka vanemas eas on võimalik väga kõrgel tasemel korvpalli mängida,” sõnas Leppik, lisades, et päris invaliidistuda ta platsil ka ei soovi.
Vigastus tekitas loobumismõtteid
2005. aastal puutus mees kokku oma karjääri senise suurima raskusega, nimelt rebestas toona vaid 22-aastane Silver oma põlvesidemeid nii rängalt, et pidi pallimängust lausa aastaks loobuma. “Sel perioodil tekkis aeg-ajalt küll mõte, et mille jaoks ma seda kõike teen. Maad võtsid rutiin ja tülpimus. Palliplatsile naastes tekkis hirm uute vigastuste ees ning kartsin, et ei saa hakkama,” rääkis Leppik oma senise karjääri raskeimast perioodist. Õnneks sai ta sellest võitu ning praeguseks on mees oma enesekindluse taastanud.
Silveri sõnul tuleb rutiini vältimiseks oma tegevust pisut muuta, seda nii treeningutel kui ka eraelus. Leppiku sõnul pole tal väga palju vaba aega, kuid selle vähesegi püüab mees sisustada võimalikult otstarbekalt. TÜ/Rocki meeskonna treeningud toimuvad kaks korda päevas, seega on meestel vaba aega vaid mõned tunnid päevas ning sellega midagi suurt ära ei tee. Päeval käin tavaliselt kodus söömas, puhkan või vaatan kinos mõne hea filmi ära,” ütles korvpallur. Harrastustena ta midagi erilist välja tuua ei osanud, vaid kinnitas, et sport on tema jaoks nii töö kui ka hobi.
Isaks saamine muudab elurütmi
Silver Leppiku sõnul on korvpalluri palk piisav elatusallikas, kust pärast maksude maksmist ja arvete tasumist ka veidi üle jääb, et endale midagi ilusat lubada. Suur pidutseja ta enda sõnul ei ole. “Eks aeg-ajalt käin sõpradega klubis, kuid seal hoian pigem madalat profiili. Purjus avaliku elu tegelane on kõmupiltnikele magus leib ning oma klubi ei tohi me mingit moodi häbistada,” ütles ta.
Sellest kevadest peab spordimehel rohkem aega jaguma ka pere jaoks. Nimelt sünnib talle ja tema elukaaslasele Aire Kurele laps. Isarolli Leppik ei pelga. “Spordist ma selle pärast ei võõrdu, aega tuleb lihtsalt paremini jagada,” kinnitas ta.
iii
EILI KOITLA
