Et linna sildade õhkulaskmisest möödub just neil päevil 62 aastat, oli uue silla avamisel eile ka omamoodi sümboolne tähendus. Vastne sild asub paigas, kus ühel pool jõge on kõige lähemal Õnne tänav, teisele poole jääb aga Metsa tänava pikendus. Seega paikneb rippsild üsna linna ääres, piir vallaga on ühelt jõekaldalt päris lähedal. Samas ei saa öelda, et liikumine selles kandis just hõre oleks. Igatahes paari viimase nädala jooksul, mil sild tegelikult valmis, on selle ületajaid nii jalgratastel kui ka jalgsi olnud üksjagu. Õnne tänava poolt pääseb nüüd kooli ja lasteaeda märksa otsemini ja ohutumalt. Tunduvalt kiiremini ja otse saab jõe teiselt kaldalt tööle ASi Konesko, Joosti Aiandisse, jõe ääres asuvasse firmasse OÜ Scapino ja mujale. Ka Mõhkülast tulijatel on linnatee üle uue silla palju lühem.
Linna ja ettevõtjate ühistöö
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul sai see sild valmis linna ettevõtete ja linnavalitsuse toel. Seega tõesti oma linna ühistööna ja oma rahadega. “See oli ka kõige odavam lahendus,” tunnistas Jaan Aiaots ning ütles, et tema isiklikult on tegelnud sillaehituse asjadega juba viimased viis aastat. 2004. aastal tegid Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid Dea Kuldorg ja Kristiina Paloots Martti Kiisa juhendamisel projekti. Eriti suur osa on silla kokkupanekul ASi Scapino töömehel Tiit Zukovit?il. Kaasa on aidanud Kalev Marjamägi, Arvo Soom, Siim Aiaots jt. Silla valmimisse on oma osa andnud AS Konesko, AS Põltsamaa Felix, OÜ Scapino, OÜ Põltsamaa Graniit, E-Piima Põltsamaa Meierei, OÜ Bueno, Kitzinger-Progress AS, OÜ Melior, Ank Met OÜ Siimustist ja AS Vooremaa Teed.
Sild on 44 meetrit pikk ning kandejõud on 450 kilogrammi ruutmeetri kohta. “Muidugi pole see sild nii strateegiliselt tähtis kui Suur sild linna keskel, aga linna elus on see siiski oluline,” ütles linnapea Jaan Aiaots. Üleeile tehti jõe ääres veel viimistlustöid, et avamispäevaks ümbrus võimalikult ilus oleks. Edaspidi läheb kogu jõeäärne ala detailplaneeringu alla.
Ajalooliselt tähtis koht
Kuigi sisuliselt on sild juba liikumiseks avatud, taheti eilse piduliku avamisega tähtsat sündmust ära märkida, asjaosalised kokku kutsuda ning neid tänada. Ühtlasi paigaldati silla juurde ka kaks plaati tulevastele põlvedele teadmiseks. Ühel on kirjas olulisemad daatumid ja kaasaaitajate nimed, teisel pisut ajalugu.
Samas kohas asunud sild kandis kunagi Parvei silla nime mölder August Parvei järgi, kellele kuulusid kahel pool jõge asunud tööstused, mida sild ühendas.
Selle paiga tähendus on aga kaugemast ajaloost märksa suurem, sest 13. sajandil ehitati samas asunud künkale Põltsamaa esimene kirik. Sild on siin olnud aga ilmselt juba väga ammu. 1877. aastal on see Uue-Põltsamaa mõisa kaardil märgitud pikemana kui Suur sild. Ühel pool jõge asus tollal Uue-Põltsamaa mõisa saeveski, teisel pool jahuveski.
VAIKE KÄOSAAR
