Masinaga pressitud kõnniteekive nägid OÜ Siimusti Keraamika töötajad mitmetel laatadel ja messidel. Sellest tekkis ettevõtte juhatuse esimehel Jüri Neemel mõte, et Siimusti keraamikafirma võiks tarbijale pakkuda midagi alternatiivsemat, näiteks käsitsi valmistatud kõnniteekive.
“Proovipartii kõnniteekive valmistasime 2005. aastal ja paigaldasime oma kaupluse ette. Need on hästi vastu pidanud ning välja kannatanud ka ekskursioonibusside sagedased külaskäigud kauplusse. Nii saimegi julgust tuua lisaks tavapärastele keraamikakaupadele turule ka kõnniteekivid,” ütles Jüri Neem. “Kõnniteekivide käsitsi meisterdamiseks ostsime vormid, mis täidetakse spetsiaalse seguga. Praegu teeme kolme erineva kujuga kõnniteekive. Käsitsi tehtud kõnniteekivid lasevad vihma ja sulaveed läbi, tänu sellele ei teki teele veeloike,” selgitas OÜ Siimusti Keraamika tegevjuht Elsa Kurs. Ta kiitis kivide valmistajat Ülle Pälli, kes oma tööga edukalt toime tuleb.
Ette ei jõua tootaJüri Neeme sõnul on Siimustis toodetud kõnniteekivide ostmise vastu huvi tundnud nii Jõgevamaa kui ja teiste Eestimaa paikade, näiteks Harju- ja Tartumaa kliendid.
“Nii mõnigi on kõnniteekive tellinud kuni paarsada ruutmeetrit,” märkis ta. “Et tegemist on käsitööga, ei saa me kive väga suurtes kogustes ette toota. Arvestades positiivset tagasisidet, peame aga turu laiendamist igati vajalikuks. Ühtlasi töötame välja strateegiat, mis võimaldaks teha kõnniteekive võimalikult madala omahinnaga, sest siis oleks ka müügihind soodsam,” rääkis Elsa Kurs.
Tema sõnul on eelmisel aastal 120-aastaseks saanud Siimusti keraamikaettevõttes praegu 25 töötajat ja on tekkinud ka vajadus mõne uue inimese järele.
“Vajame vormijaid ja glasuurijaid, kusjuures esimestele tasume tüki-, teistele ajatöö alusel. Samuti on eneseteostusvõimalusi pakkuda müügijuhile,” lausus tegevjuht.
Plaanis ka muuseumJuhatuse esimees Jüri Neem rääkis, et tänavu sügisel ehitatakse tootmishoone alumisele korrusele välja ka kontoriruumid.
“Praegu asub kontor teisel korrusel. Kui koondame kogu tootmise ühele korrusele, saame tootmisahjude soojuse efektiivsemalt ära kasutada,” ütles ta.
Esimesel korrusel avatakse lähiajal ka Siimustis keraamika tootmise ajalugu tutvustav muuseum.
“Oleme väga huvitatud Siimusti keraamikast, mis valmistatud enne Teist maailmasõja või ka sõjajärgsetel aastatel. Pakume ajaloohõnguliste esemete vastu meie tänapäevaseid tooteid ja oleme nõus saadud eseme ka ostma. Samuti ostame muuseumi kollektsiooni erinevatel aegadel meie ettevõttest tehtud fotosid,” rääkis Elsa Kurs, kes on Siimusti keraamikatehases töötanud üle 40 aasta.
JAAN LUKAS
