Siimustis avati Eeva Niinivaara mälestustuba

      Siimustis esmaspäeval peetud traditsiooniline Eeva Niinivaarale pühendatud Jõgeva valla ja linna kooliõpilaste omaloomingupäev oli seekord tähendusrikas ja eriline nii külaliste kui ka sündmuste poolest, sest avati Eeva Niinivaara mälestustuba.

Et tänavuse, järjekorras viienda omaloomingupäevaga tähistati ka Eesti Vabariigi juubelit, väljendus see väljakuulutatud teemaski: “Kes on E(e)sti naine?” ja “Kes on E(e)sti mees?”. Omaloomingupäeval kuulutati ühtlasi avatuks Eeva Niinivaara mälestustuba. Külalisi oli tulnud aga koguni mitmelt maalt – kirjanikud Helga ja Enn Nõu Rootsist, Eeva Niinivaara pojapoeg Pertti Niinivaara Soomest ning vennatütar Maret Terav koos abikaasa Helgoga Väike-Maarjast. 

Mõtlemisainet täiskasvanutele

Kõigepealt kuulati valikut kirjutatud jutukestest ja luuletustest Siimusti, Vaimastvere, Kuremaa ja Laiuse kooli ning Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste esituses. Päeva alustanud Siimusti kooli pere oli põiminud eredamaid killukesi II, III ja IV klassi laste töödest tervituskontserdi vahele, mis kõik kokku sai õige kena. Nii vaimukaid ütlemisi, teraseid tähelepanekuid kui ka asjalikke arutelusid oli kõigi kuue kooli laste kirjutistes. Ikka sellest, milline eesti naine ja mees on, olla võiks või olema ei peaks.

Enamasti oli kirjeldatud oma vanemaid, vanavanemaid ja teisi lähedasi ning avaldatud oma mõtteid kodus kujunenud väärtushinnangutest lähtuvalt. Vanemate klasside õpilaste töödes oli ka arutlusi naise ja mehe osast ühiskonnas ja ajalooski. Kõigest andis välja lugeda seda, et lapsed oskavad  pereväärtusi hinnata, ümbritsevat tähele panna, head ja halba, olulist ja ebaolulist eristada ehk rohkem, kui täiskasvanud arvatagi võivad. Ehk nagu ütles kooliõpetajast kirjanik Helga Nõu: “Lapsed saavad asjadest hästi aru ja ütlevad seda ka välja, poliitikud kõnelevad ümber nurga.” Ju tulekski lapsi rohkem kuulata ja arvestada, siis oleksid  asjad elus kindlasti selgemad ja ausamad.

Nii ette loetud kui ka kõik teisedki tööd said koolide kaupa kaustadesse, mis lastega kaasas olnud õpetajad Siimusti raamatukogu juhatajale Tiina Mihhailovile üle andsid, et need Eeva Niinivaara mälestustuppa välja panna. Seal võivad soovijad edaspidi nii tänavusi kui ka eelnevate aastate omaloomingukonkursside töid lugeda.

Kõikidele osalenud koolidele ja külalistele jäi sellest päevast mälestuseks Meedi Ümara valmistatud keraamiline taldrik. Jõgeva valla poolt on aga lastele kingiks preemiareis Tallinna eeloleval sügisel, et külastada  Poska muuseumi, presidendilossi ja lastekirjanduse teabekeskust. Vald oli ka lisaks kultuurkapitalile omaloomingupäeva toetaja. Päeva peakorraldajad olid Tiina Mihhailov, vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave ning Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helge Maripuu.  

Mitte muuseum, vaid mälestustuba

“Mina olen eesti naine ja tema on eesti mees. Me oleme abielus olnud viiskümmend aastat. Nii, et kõik ei lahutagi,” ütles teema jätkuks laste etteastete lõppedes kuulajate ette astunud Helga Nõu oma kirjanikust abikaasale Enn Nõule osutades. Mõlemad kõnelesid vaheldumisi oma loomingust, elust ning praegusest tegevusest.

Eraelus kooliõpetaja ametit pidanud Helga Nõu on seni kirjutanud seitse romaani ja ühe novellikogu. Nende seas on tuntud laste- ja noorsooraamatud “Ruuduline röövel”, “Pea suu”, “Tõmba uttu”, “Kuues sõrm” jt. Viimasel ajal on enim kõneainet pakkunud aga tema Lutsu “Kevadest” ajendatud raamat “Peaaegu geenius“. Selle kohta märkis ta ise: “Olen selles tahtnud elu näidata enamasti rõõmsalt ja naljaga. “Kevade” juhtumised tulevad tagasi, aga hoopis teistmoodi.” Arstina töötanud Enn Nõu arvel on aga kuus romaani ja üks novellikogu, mille ainet on ta ammutanud kõige enam ajaloost.

Jõgeva vallas on nii Helga kui ka Enn Nõu juured. Helgal isa kaudu Vaimastvere kandis, Enn on aga veetnud esimesed neli eluaastat Kuremaal, kus ta isa õpetaja oli. Omal ajal viis elu neid mõlemaid lastena Rootsi, kuhu nende perekonnad nõukogude võimu eest põgenesid. “Praegu oleme me kahepaiksed. Kodu on ka Tallinnas, aga meie kuus lapselast on Rootsis ja kõige rohkem tahame me olla koos nendega,” ütles Enn Nõu.

Omaloomingu- ja kohtumistepäev lõppes Eeva Niinivaara mälestustoa avatuks kuulutamisega. “See on mälestustuba, mitte muuseumituba. Kõikide jaoks, ka loometundide, kohtumiste ja muu sellise tarvis,” kinnitas Tiina Mihhailov ja tänas kõiki, kes teda selle toa sisseseadmisel abistasid.

Oma tänu lausus selges eesti keeles Eeva Niinivaara pojapoeg Pertti Niinivaara, keda on viimasel ajal eesti keelt omandama ning Siimustisse oma juuri otsima ajendanud eelkõige oma vanaema soome ja eesti keeles ilmunud mälestusteraamat “Ikka paistab seesama päike…”. 

VAIKE KÄOSAAR

blog comments powered by Disqus