Siimusti raamatukogus tutvustatakse metsavenna elu

1944. aasta sügisel vallutas Punaarmee Eesti ning Saksa okupatsioon asendus Nõukogude okupatsiooniga. Paljud hakkasid end uue võimu eest varjama ning neist said metsavennad. Nii juhtus ka Lindermannide perega, kuhu kuulusid vennad Johannes ja Arnold ning nende 72aastane ema Anna. Järvamaale Räägumetsa tallu jäi maha isa Hans, kes viidi haigevoodist küüdirongi.


Vangi langenud metsavendadelt konfiskeeritud fotod lisas KGB asitõenditena nende juurdlustoimikutesse, mida säilitatakse Eesti Riigiarhiivis. Nende põhjal on Tiit Noormets ja Peeter Paasmäe koostanud näituse „Metsavenna elu”.

„See näitus räägibki konkreetsetest inimestest, kes mingitel põhjustel otsustasid ikkagi metsa jääda. Üks vendadest oli fotohuviline, ta tegi metsas pilte ja ilmutas neid. Siin on ka kirjas, et ta sai aparaadi 1953. aasta sügisel. Lisaks sai ta ka käsiraamatu, mille järgi pilditegemist alustas, aga väga raske oli metsas negatiive ilmutada ja pilte valmis teha. Tingimused olid ju väga viletsad. Ema suri metsas 1954. aastal ja nemad olid kaheksa aastat metsas ning langesid 1957. aastal vangi,” rääkis Siimusti raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov.

Metsavendlus seostub kuritegevusega

„Neil, kes on seda näitust siin vaatamas käinud, on tekkinud mingisugune isiklik suhe selle teemaga. Ma arvan, et vaatama tulevadki need, kellel on endal perekonnas sarnaseid lugusid olnud,” tõdes Tiina. „On ka neid, kes ütlevad, et nad ei taha seda üldse vaadata, sest neil seostub metsavendlus kuritegevuse, varastamise ja röövimisega. Neil on jäänud negatiivsed mälestused kas lapsepõlvest või on nende perekonnal selliseid seoseid. Aga kuna väga paljud eesti perekonnad on olnud metsavendadega seotud nii, et metsas on end varjanud nende naabrid, tuttavad või keegi suguvõsast, siis on eraldi seda näitust vaatama tulnud ka inimesed, kes muidu raamatukogus üldse ei käi. Mitte ainult siit piirkonnast, vaid kaugemaltki,” lisas raamatukogu juhataja.

„Metsavendluse teema on traagiline kõikidele, keda see puudutas. Rõõmu ei toonud see küll kellelegi ja vabatahtlikult seal metsas ei oldud. Metsa peideti end olude sunnil, seal tuli elada ja karta, et tabatakse.”

Tavapärane elu metsas

„Metsavendlus ei seondu alati mingisuguse romantilise positiivsusega. Kuidagi pidid mehed seal metsas ellu jääma, ega ei saagi ju välise toetuseta eriti hakkama. Ja siis tekkisidki probleemid, mindi vargile, kauplusi rüüstama, otsiti toidupoolist,” rääkis Tiina.

Näituse piltidelt on näha, kuidas elati tavalist elu, käidi jahil, püüti kala, korjati seeni, pesti pesu, lõigati juukseid, mängiti malet, punuti korve jne. „Loomulikult elasid nad täiesti tavalist elu, püüdes nendes tingimustes ellu jääda. Minule isiklikult on väga sümpaatsed need korvid. Eks nad punusid neid, et raha teenida. Võib-olla leidsid endale, kes aitas neid korve turustada.

Siia jõudis näitus, sest tahtsin, et oleks näidata midagi uut, mitte ainult igapäevateemat. Mind hämmastas selle näituse ja selle külastajate puhul, et igaühel on oma lugu ja seda tahetakse jagada. Ma loodan, et mul on aega kõiki neid lugusid kuulata,” rääkis raamatukogutöötaja.

DEIVI SUISTE

blog comments powered by Disqus