Siimusti raamatukogus saab seeni tundma õppida

?Algul oli meil plaanis välja panna seenehoidiseid, kuid et õige seeneaeg on veel tulemata, jäi see mõte katki,? rääkis Siimusti raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov.

Ka seenetundjad vajavad raamatu abi

Seenenäituse mõte tuli Siimusti raamatukogu juhatajal Tiina Mihhailovil, kui ta palus algkooli lastel metsast seeni korjata. Nii lapsed esmaspäeval pärast tunde metsaande korjamas käisidki ja tulid üsna rikkaliku saagiga tagasi.

Järgmisel päeval oli Tiina Mihhailov endale appi palunud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktori Mati Koppeli ja sama asutuse mikroseente uurija Eve Runno.

Ka headel seenetundjatel oli vaja tarkade raamatute abi, et kõik metsast ära toodud seeneliigid kindlaks määrata, huvitavaid avastusi jagus mitte üksnes laste, vaid ka täiskasvanute jaoks. Kõik seened said lõpuks juurde lipiku, kus kirjas millise seenega tegemist.

Rohelise täpiga tähistati seened, mis söögiks kõlbavad, punasega aga need, mis süüa ei sünni. Lipikutelt leidis ka muud infot, näiteks “väga hea” või “hea söögiseen”, “kõlbab ainult noorelt” või “väheväärtuslik söögiseen”.

“Metsas on palju seeni, kuid nende nimesid tihti ei teata ning ka seda, mis on hea söögiseen ja mis mitte,? rääkis Mihhailov. Raamatukogu juhataja sõnul on näitus mõeldud lastele ja noortele, arendamaks nende seenetundmise oskust, eelkõige on muidugi silmas peetud Siimusti koolide lapsi.

?On väga tervitatav, et kolmanda klassi õppeprogrammis on sees ka seente tundmine,? ütles näituse korraldaja. Nii Siimusti algkooli kui ka Kiigemetsa kooli lapsed olid juba esimesel näitusepäeval väga aktiivsed külastajad, käidi nii koos õpetajaga kui ka iseseisvalt.

Seeni on mõnus korjata

Lapsed korjasid peale seente metsast ka kõike muud huvitavat: sammalt, käbisid, aga ka lehti ja lilli, millest vahvad ja stiilsed kompositsioonid valmistati. Kõige aktiivsemad olid just kõige väiksemad, alles esimeses klassis käivad lapsed.

Stendidel leiduv materjal annab teada, et seeni on mõnus korjata ning nendest saab valmistada maitsvaid roogi, kuid seente toiteväärtus on võrdlemisi väike. Samas sisaldavad need metsaannid aga vitamiine ja mitmeid mikroelemente.

Seenelisele pannakse samuti südamele, et seeni ei korjataks linnapargist ja magistraalide äärest, sest need sisaldavad tervisele ohtlikku pliid.

Kui täiskasvanud seeneline tunneb üldjuhul metsas pilviku ära, siis pilvikute täpsemaid liike paljud küll ei tea. Juba ainuüksi näitusel on üleval oma kümme liiki pilvikuid, näiteks kase-, soo- ja violettpilvikud ning mitmed teised.

Üks sapipuravik rikub kogu toidu

Mati Koppel rääkis, et kuigi Eestis on väga mürgiseid seeni vähe, tasuks siiski ettevaatlik olla ja korjata ainult neid, mida kindlalt tunnete. Tervistkahjustav on kärbseseen juba väga väikeses koguses. Punasest kärbseseenest palju mürgisemad on roheline, valge ja panterkärbseseen. Meeles peaks pidama sedagi, et seened on sellised metsaannid, mille puhul inimese tundlikkus on väga erinev.

Eve Runno tõi näite, et sapipuravik, mis on metsas väga ilus ja ei ole kunagi ussitanud, võib oma kibeda maitse tõttu ära rikkuda kogu prae, piisab vaid ühest seenest.

Kunagi söögiseeneks peetud tavavahelikku aga korjata ei soovitata ? see sisaldab kahjulikke kantserogeene. Mükoloogid ei pea aga tõmmuriisikat, mille kantserogeensest mõjust on samuti juttu olnud, kõlbmatuks ega kahjulikuks. ?Lausa kilode kaupa seda siiski süüa ei soovita,? märkis Mati Koppel.

Tindikud on noorena maitsvad söögiseened, kuid vanana neid tarvitada ei tasu ning kohe kindlasti ei tohi neid süüa siis, kui tarvitatakse alkoholi, sest see võib tekitada mürgituse ja nii võib ülejäänud eluks endale sinise nina saada. Meeles peab pidama sedagi, et pilvikuid ja riisikaid tuleb kindlasti enne pannilepanekut kupatada.

Kõige paremad söögiseened on need, mida kupatada ei ole vaja, näiteks puravikud, kukeseened, aga ka tatikad, mida mõned lausa toorelt söövad. Paljudele oli üllatuseks, et kupatamata kõlbab süüa ka kuuseriisikas, mille võib otse pannile panna. Kuuseriisikas on väga hea söögiseen.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel läks Siimustis seente määramisega sedavõrd hoogu, et lubas näitusel olevatele seentele lisa tuua, kui metsast mõne sellise leiab, mida väljapanekus veel ei ole.

EVA KLAAS

blog comments powered by Disqus