Neljapäeval peeti Siimusti raamatukogus isemoodi omaloomingupäeva, kus kohtusid muusika, tuntud luuletaja Contra looming ning õpilaste lood muusikast nende elus.
Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril peeti Siimustis 13. korda keeleteadlasele ja luuletajale Eeva Niinivaarale pühendatud omaloomingupäeva.
“See päev on alati pühendatud Niinivaarale, sest tema oli selle mõtte algataja,” ütles Siimusti raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov.
Raamatukokku tuli külla Contra nime all tuntud luuletaja Margus Konnula. Siimusti algkooli lapsed lugesid ette oma lugusid teemal “Muusika ja mina” ning noored autorid said kingituseks Contra raamatu “Kõik on kõige targemad“, mis pälvis möödunud aastal Eesti Kultuurkapitali laste- ja noortekirjanduse aastaauhinna. Huvilisi oli nii Siimusti algkoolist kui Kiigemetsa koolist. Külla tuli ka terve Kuremaa lasteaed-algkooli pere.
Kui varem on omaloomingupäev jäänud kevadesse, siis viimased neli aastat on sündmus korraldatud sügisel. Lastel on alati sellel päeval tähtis roll. Igal aastal antakse neile teema, millest kirjutada. Seekord oligi selleks muusika. Nii Contra luule kui laste kirjatükid rõhutasid, kui eriline koht on muusikal igapäevaelus.
Lõbus ja laululine luule
Kui Võrumaa luuletaja Contra publiku ette astus, olid kõigi pilgud ootusärevalt talle naelutatud. Contra kinnitas, et luuletamine ongi laulust alguse saanud. “Muusikal on sõnum ka siis, kui seal sõnu ei ole,” nentis luuletaja. Ta rääkis, et kui tema luuletama hakkas, siis kuhjus lauale peagi suur hunnik tekste, mis olid kirjutatud laulude peale. Rappuvaks muusikapäeva üllatuseks kandis luuletaja ette oma esimese luulelaulu. Kriipiv, karjuv ja protestiv, samas nii lõbus ja lihtne. See ongi muusika eriline võlu, mis paneb publiku nautima – isegi siis, kui mõni noot oma õigelt joonelt plehku paneb. Igatahes sobisid Contra reeglitest ja veelgi enam nende rikkumisest rääkinud luureread suurepäraselt Ameerika legendaarse grunge-bändi Nirvana loo „Smells like teen spirit” eestistatud sõnadeks.
Urvaste kandi ilmselt kuulsaim mees meenutas oma blondide lehvivate juustega tõepoolest pisut Kurt Cobaini. Ta võis mõne jaoks kehastuda suisa Contra Cobainiks. Nagu poeet ise ütles, on heal luuletajal mitu nime. Contra sõnul on tal elu jooksul olnud üle saja hüüdnime. Näiteks üks, millega ta alguses tuntust kogus, oli Contra Connors 1970. aastate Ameerika tennise esireketi Jimmy Connorsi järgi.
Luuletajaks sai Contra 15aastase koolipoisina. “Kui olin pool aastat kirjutanud, rääkisin oma sõpradele selle välja ja siis oli mul tervelt viis fänni,” teatas ta uhkusega. Inspiratsiooni saab mees loodusest, inimestest ja keeltest. Need on võru, eesti, läti ja inglise keel. Päris häid mõtteid koguneb ka 27kilomeetrisel jooksuringil. Korra tuli luuletajale kümnendal kilomeetril üks hea mõte pähe. Ülejäänud tee tuli seda nagu mantrat korrata, et kõik hea kaotsi ei läheks, lõpuks sai kodus kolm lehekülge kirja. Luuletada Contrale meeldib. Pärast on nii hea, et tuleb kilgates ringi joosta ja kasvõi kõhuli visata just nagu siis, kui jalgpallis värava lööd.
Lokid ja loodus
Muusikapäevast innustust saanud Siimusti algkooli õpilaste le avaldavad muljet Curly Stringsi laulja Eeva Talsi lokid ja tema ilus viiulimäng ning loodushääled. Noored autorid tõid välja, et populaarse bändi Curly Strings muusika kuulamine on neile oluline, see teeb tuju alati heaks.
Mõnel lapsel on kodus klaver, klarnet või kitarr. Lapsed kuulavad muusikat põhiliselt autos ja koolis. Kirjutajad tabasid ennast mõttelt, et muusika on hea igavusepeletaja. Muusikas on palju head ja ilma selleta oma elu ette ei kujutata. Lisaks mudilaskoorile, muusikakoolile ja oma lemmikartistide kuulamisele leiavad lapsed muusikat kõikjalt. Nad on tabanud vilepilli lihtsat helikeelt, veevulinat, merekohinat, metsamüha ning putukate suminat, tundmatu ei ole ka Tiibeti munkade muusika.
MARGE TASUR