Noortekeskuse esimene järk avati Siimusti kunagise kauplussöökla ruumides mäletatavasti kaks aastat tagasi. Siis sai korda endine sööklaosa, kaupluse pool ja maja fassaad jäid paremaid aegu ootama. Paremad ajad tulid möödunud aastal, kui vallavalitsuse noorsootöö spetsialisti Karin Tõntsu kirjutatud projekt “Siimusti Avatud Noortekeskuse infrastruktuuri kaasajastamine ja sisulise töö arendamine” sai 779 093 krooni ulatuses toetust Eesti riikliku arengukava meetme 4.3 kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest ning 194 773 krooni ulatuses haridus- ja teadusministeeriumilt. Vallavalitsus lisas sellele 175 309 krooni.
Ehitustööd tegi nii esimesel kui ka teisel etapil Siimusti oma firma, AS Cobra Grupp. Sisekujunduses kasutatud rõõmsad värvid valisid noored ise. Fassaadi fassett-tüüpi plekk-kate olla aga samasugune nagu Tartu kuulsal “Plaskul”.
Ideid jätkub
Ühest küljest on aleviku südames asuv hoone nüüd peaaegu tervenisti korda saanud (keldrikorrusel ehitustööd küll veel käivad!), teisest küljest said Siimusti noored ja kogu külarahvas nüüd hoopis paremad võimalused koos käia ja ennast arendada.
“Siiani oli noortekeskuse käsutuses vaid üks suur ruum ning palju sõltus sellest, kes sel või tol päeval esimesena kohale jõudsid,” ütles Karin Tõnts. “Kui väiksemad ruumi ära olid “vallutanud”, kippusid vanemad teismelised ära minema, kuna “tited karjuvat”. Kui aga vanemad enne kohale jõudsid, ei tundnud väiksemad end alati koduselt. Nüüd jätkub siin ruumi ja eraldumisvõimalusi kõigile.”
Arvutite jaoks on keskuses nüüd suisa eraldi tuba: arvutite ja interneti kasutamise võimalus on üks, mille pärast noortekeskusse tullakse. Ent seal tegutsevad ka huviringid, toimuvad noorte endi korraldatud üritused ning saab niisama sõpradega aega veeta.
Seoses noortekeskuse laienemisega võttis Jõgeva vald Monika Maasingu kõrvale Siimustisse tööle veel teisegi noortejuhi ? Aneth Jõeääre. Tõsi, kumbki on tööl poole koormusega. Paberite järgi on noortekeskus avatud 35 tundi nädalas, ent tegelikult lisanduvad sinna veel ringide töö ja ürituste toimumise ajad. Ja üritusi korraldavad keskuses peale noorte ka Siimusti kultuuri- ja külaselts ning mõnikord kohalik algkoolgi.
“Juhendajaga ringidest tegutseb meil praegu ainult Silja Piiri juhendatav beebikool,” ütles Monika Maasing. “Teiste ringide jaoks meil praegu projektiraha laekunud pole, avatud ringid on aga just projektipõhised. Varem on meil aga tegutsenud näiteks kokandus-, foto- ja kitarriring ning peatselt tuleb juhendatavaid ringe jälle. Tantsu- ja lauluhuvilised juhendavad aga ennast jõudumööda ise. Noored on meil äärmiselt aktiivsed ning vahvaid ideid neil juba jätkub. Neilt saadav positiivne energia nakatab mindki.”
“Vallavalitsus maksabki kinni ainult noortejuhtide töötasu ja noortekeskuse majanduskulud, muu raha peavad noored ise projektidega hankima,” lisas Karin Tõnts. “Ja nad saavad sellega hästi hakkama. Meelelahutusürituste kõrval korraldatakse siin ka asjalikke koolitusi: kõik vajalik selleks ? videokahur kaasa arvatud ? on keskuses olemas.”
Kogu aeg kohal
“Suurema osa oma vabast ajast veedamegi me noortekeskuses,” ütlesid noored siimustilased Kristjan Taldrik, Ivo Kase ja Siim Raudsepp. “Kasutame arvuteid, mängime piljardit, vaatame telekat, kuulame muusikat jne.”
Ivo Kase käib keskuses veel koos sõpradega kitarri harjutamas, Kristjan Taldrik õpib aga vanema ja harituma kaaslase Tauno Lehtmetsa käe all helipulti tundma ning annab saadud teadmisi omakorda edasi noorematele.
“Keskus on praegugi mõnus koht, aga muutub veelgi mõnusamaks, kui keldriruumid ka korda saavad ning sinna poksikott üles pannakse ja bändiruum sisustatakse,” ütles Kristjan Taldrik. “Poksikott on juba olemas ning kitarride-trummide jaoks raha taotletud.”
Keldriruumid tehakse korda valla oma raha eest ja sinna koonduvad kõik sportlikud tegevused.
Siimusti noortekeskuse “ristiisaks” võib pidada praegust maavanemat Aivar Kokka: just tema lubas neli aastat tagasi Jõgeva vallavolikogusse kandideerides, et Siimusti kunagisest kauplussööklast saab noortekeskus. Ja aitas volikogu esimeheks saades ehituse käima lükata.
“Ligikaudu kaks miljonit krooni on sellesse majja juba tänaseks investeeritud ja see raja pole maha visatud: selline maja peaks tegelikult igas alevikus ja suuremas külas olema,” ütles Aivar Kokk. “Mul on hea meel, et meie maakonnas on selline vald, kus osatakse ühest küljest raha lugeda ja teisest küljest noortesse investeerida: ilma noorteta pole ju ühelgi paigal tulevikku.”
Jõgeva vald võib nelja kaasaegse noortekeskusega tõepoolest paljudele Eesti omavalitsustele eeskujuks olla.
RIINA MÄGI
