Siimusti lastekodu peremaja sai nurgakivi

Tund pärast Andrus Veerpalu kuldset olümpiafini?it Torinos ütles lastekodu juhataja Silvi Moont pidulikul nurgakivipanekul, et kullavõit on ka lastekodul: ?Meie kuld hakkab särama siinsamas metsa all ? uus peremaja. Lapsed kirjutasid tänase päeva puhustes kirjandites, et nad tahaksid oma ilusat kodu, kus oma tuba, bassein, oma aiamaa, õunapuud ja lilled umber maja.?

?See unistus täitub. Olen mõelnud ja oodanud kümme aastat, et see maja siia saaks ja ta tulebki nüüd,? kõlas Moonti hääles liigutusvärin.

Rõõm ulatus taevasse

Maavanem Aivar Kokk rääkis, et Jõgevamaal elab üle 60 lapse, kel ühel või teisel põhjusel pole vanemaid, maakonnas ainsasse lastekodusse mahub aga 20 last. Ülejäänud viibivad teistes Eesti lastekodudes. ?Aga kelle eest me siis veel peaksime hoolitsema, kui mitte nende laste eest. Lapsed on Jõgevamaa tulevik,? sõnas Kokk.

Aasta tagasi algatatud annetuste kogumine uue hoone ehitamiseks on toonud üle 100 000 krooni. Suurima summa andnud eraannetaja Urmas Laht väljendas heameelt olla tähtsa ja vajaliku algatuse juures ning pakkus uue maja nimeks olümpiapäevakangelase järgi ?Andrus?.

Heategevuskampaaniad korraldasid ka Põltsamaa Viskiklubi ja Eestimaa Rahvaliidu naisühendus Epp. Viimase esindaja, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial avaldas lootust, et võib-olla sirgub just sellest majast aastate pärast uus olümpiavõitja.

Sotsiaalminister Jaak Aabi kinnitusel otsustas sotsiaalministeerium Siimusti lastekodu peremaja ehituseks eraldada kaks miljonit krooni. ?Ministeeriumi ja ministri töö ja kohustus on toetada neid algatusi, mille heaks kohapeal nii paljud inimesed nii palju teevad,? lausus minister.

?Ministeeriumi nn tavaeelarves on investeeringuteks väga vähe raha. Lisaeelarve läbirääkimistel aga saime 40 miljonit krooni Eesti lastekodude jaoks,? valgustas Aab riigipoolse investeeringu tausta. Minister tunnustas Jõgeva valla aktiivsust n-ö päriskoduta laste eest hoolitsemisel.

Jõgeva vallavanem Saima Kalev ja volikogu esimees Arvo Sakjas kinnitasid, et valla tänavuses eelarves seisab lastekodule investeeringute real 1,4 miljonit krooni.

?Lapsed väärivad uut maja ja tegelikult veel palju enamgi. Meie rõõm ulatub välja taevasse,? osutas Kalev eilsele päiksepaistelisele kuldsele ilmale.

Ehitusprojektiks eraldasid raha ka Hasartmängumaksu Nõukogu ja Jõgeva maavalitsus. Natuke raha on veel puudu. Annetusi Siimusti Lastekodu ?Metsatareke? peremaja ehitamiseks saab teha ülekandega Jõgeva Vallavalitsuse pangakontole nr 10102021777006, märgusõna ?Metsatareke?.

Peremaju tuleb veel

Aivar Kokk tunnistas, et on uhke maja ehitamise eest pidanud palju kriitikat kuulma.

Esialgu kolme ja poole miljoni krooni suurusena kavandatud ehitusprojekti lõplik maksumus ulatub 4,2 miljoni kroonini. Lastekoduhoone peab vastama suhteliselt kõrgetele nõuetele ning paratamatult kergitas see hinda, selgitas maavalitsuse pressiesindaja Taavi Linnamäe. Uus ehitis võimaldab seal elada ka puuetega lastel.

Kahekordses 400 ruutmeetrise pinnaga palkmajas hakkab elama kaheksa last, lisaks paiknevad majas ka ühisürituste ruumid.

Peremaja projekti tegid Tartu EKE Projekt OÜ arhitektid Kalju Maasikmäe ja Peeter Merisalu. Ehituskonkursi võitis riigihankel AS Cobra Grupp. Uude koju saavad Jõgevamaa lapsed kolida loodetavasti jõuludeks.

?Uue maja palgid on juba ammu saetud ning tänaseks ka esimesed tapid tehtud. Aprillis hakatakse palkhoonet üles panama,? ütles Aivar Kokk, lisades, et esimene peremaja ei jää viimaseks. Maavanema sõnul peaks siia tulema vähemalt kaheksa peremaja.

Siimusti lastekodu laiendamine ja Jõgevamaa laste kodumaakonda tagasitoomine on eesmärkideks maavanema ühest kümnest arenguvisioonist.

Lastekaitseseaduse alusel on orvud ja vanemliku hoolitsuseta lapsed riiklikul ülalpidamisel. Perekondades hooldatakse üle Eesti ligi tuhendet last, nii eestkostel kui lastekodudes on üle pooleteise tuhande lapse.

Eestis on 39 erineva suurusega lastekodu, neist 16 kuuluvad riigile. Lastekodudes elavad lapsed, kellele ei ole kasuperet leitud või kes ei soovi enne täiskasvanuks saamist enam elukohta vahetada. Kõik vanemliku hoolitsuseta lapsed käivad koolis sarnaselt kodudes elavate lastega.

ANDRES LOORAND

blog comments powered by Disqus