Tänavu õpib Siimusti kooli neljas klassis kokku viiskümmend neli last. Nagu juhataja Kaja Reiman ütleb, on kõigile neile oma kooli eest väljas olemine väga tähtis ning koolielu korraldamises etendab olulist osa iga õpetaja. Ikka selle nimel, et väikese inimese elu sisukam oleks, ja lootuses, et selles eas saab edaspidiseks mõnelegi heale harjumusele alus pandud.
Ideed sünnivad üheskoos
Siimusti koolil on ruumid kunagise Siimusti EPT kontorimaja teisel korrusel. Praegu elatakse lootuses, et edaspidi saadakse kolmanda korruse ruume lisaks, kuhu arvuti- ja käsitööklass kolida. Tegelikult on ruumikitsikus kummitanud pidevalt ja hoovi kui sellist pole olnud ning võimlemistundi on tulnud lastel minna üle asulat läbiva maantee Kiigemetsa kooli. Koolipere elujõudu ja aktiivsust pole need asjaolud kahandanud.
Et pisikeses õpetajatetoas pole õpetajatel mingit eraldumisruumi, on sellest puudusest kujunenud isegi omamoodi eelis. “Oleme ninapidi koos ja kohe peame kogu aeg rääkima. Kus mitu pead, seal rohkem ideid,” naerab juhataja Kaja Reiman. Peokavade kokkupanemisel olevat põhijõud huvijuht Ly Zavatski ja muusikaõpetaja Ingrid Orgulas, aga oma mõtteid lisavad ning ettevalmistusi teevad kõik teisedki õpetajad. Kostüümide jaoks varub enamasti juhataja kanga, siis pannakse riie õpetajatetoa põrandale maha ja lõigatakse välja. Nii need asjad kogu seltskonna peale tavaliselt valmivadki.
Et aga maja kitsas koridoris erilist jalutamisruumi pole, pigem on lastel oht üksteisele otsa joosta, on vahetunnid püütud muudmoodi ära sisustada ning põhirõhk pandud tegevusele klassides, kuhu on muretsetud ka lauamänge ja kabenupud. Koridoris suure laua taga saab lugeda ajakirju.
Igale oma huviring
Kooli huviringide tegevus on püütud nädala peale nii ära hajutada, et kõik saaksid võimalikult paljudest ringidest osa võtta. Igal õpetajal on juhendada ka mingi huviring. “Lapsi tuleb ikka suunata ka. Eks me siin näeme, kellel missugused võimed ja huvid on,” räägib Kaja Reiman. Mudilaskooris näiteks saavad edukalt laulda kõik lapsed. Osa on tugevamad lauljad, aga teistega koos saavad kenasti hakkama ka need, kellel lauluandi just väga palju ei ole, sest kusagilt peab ju algus ikka tulema.
Osa võtta on üritatud võimalikult mitmekesisest tegevusest ka väljaspool kooliseinu. Alates sellest, et läbi ülevaatuste kadalipu on pääsenud mõni tantsurühm ikka Tallinna koolinoorte tantsupeole. Kooli võimlemisrühm osales ka viimati Kalevi võimlemispeol. Aktiivselt võetakse osa kõiksugu suurematest ja väiksematest kohalikest üritustest, olgu need siis jooksukrossid vallas, pargijooksud Jõgeval, uisumaraton, jalgrattamatkad, rahvaste- ja jalgpallivõistlused jne. Võistlustelt on kooli toodud auhinnalisi kohti päris rohkesti. Lisaks käiakse sügiseti ja kevaditi Laiuse kooli staadionil oma kooli spordipäeva pidamas, talviti Otepääl kogu kooliga suusatamas, korraldatakse mitmesuguseid pereüritusi, käiakse koos lastevanematega ekskursioonidel jne.
Kõik see ei tähenda, et Siimusti koolis tehtaks lastele hinnaalandust õppetöös. Vastupidi, Jõgeva kahte gümnaasiumi läinud lapsed saavad seal hästi hakkama. “Eks selles vanuses lapsed saavad alles hiljem aru, et õpetajal oli õigus nõudlik olla. Aga ega me ole ka lastevanematel rahulikult elada lasknud,” leiab kooli juhataja Kaja Reiman. Ent seda on täheldatud küll järjest enam, et pärast neljanda klassi lõpetamist käivad lapsed veel kaua oma klassijuhataja juures koos ja enamasti kõik on tunnistanud, et siin koolis oli hea, mõnus ja kodune olla.
Väsimatu spordientusiast Hillar
Möödunud nädalal oli kehalise kasvatuse õpetajal Hillar Sibulal eriliselt palju asja maja keldrikorrusele, kus on kooli suusa- ja uisuvarustus. Ootamatult alanud talv tõi nii rõõmu kui ka hoolt. Praeguseks on koolis jõutud niikaugele, et talispordivahendeid jätkub kõikidele. Õpetaja Hillaril on tarvis aina suuski-uiske stardivalmis seada. Tema juhendab ka kooli spordiringi, teeb lastega kaks korda nädalas jalgpallitrenni, kord nädalas käiakse Kuremaal ujumas jne. Ta organiseerib ja korraldab väsimatult, veab eest ja tõukab tagant ning ei jäta kasutamata ühtegi võimalust lastega mitmetel võistlustel osaleda. Hillar on kindel, et lastesse tuleb spordipisikut hakata süstima juba väga varasest east alates. Siimusti kooli valdavalt sportlikke õpetajaid, kes valmis kõiges kaasa lööma, ei väsi ta aga kiitmast.
VAIKE KÄOSAAR