Juba nädalapäevad või kauemgi on Siimustis probleeme veesurvega. Avariitöödega küll tegeldakse, kuid tulenevalt sealsest pinnasest ning trassikaartide ebatäpsusest, on lekete leidmisega tõsiseid probleeme.
Siimusti aleviku keskusest kaugemal asuva ridaelamu elaniku Urve sõnul kadus veesurve juba eelmisel nädalavahetusel, 19.-20. märtsi paiku. Kui tema saab veel enam-vähem hakkama, sest vett ikkagi kraanist pisut niriseb, siis samas majas elavatele lastega peredele on probleem hoopis tõsisem.
Inimesi pole teavitatud
AS Kuremaa Enveko juhataja Margus Manguse sõnul alustasid nad veeavarii põhjuste väljaselgitamist juba möödunud nädalal ning vahepeal õnnestus 0,8 atmosfäärile langenud surve tagasi 2 atmosfäärile tõsta. See ei tähenda, et kõik lekked oleksid praeguseks avastatud. Nende otsimine kulgeb Manguse sõnul väga vaevaliselt, sest omal ajal on trassid ehitatud ilma siibrite ning vahekraanideta. Paraku asub Siimusti alevik sellise koha peal, kus trassidest lekkiv vesi ei jõua maapinnale, vaid valgub pinnases laiali. Samas ei paikne trassid täpselt nendes kohtades, kus kaardil näidatud, ja see muudab tööde teostamise veelgi keerulisemaks. Kui veetrass asub kümmekond meetrit eemal kaardil näidatud kohast, siis ei olegi võimalik operatiivselt tegutseda. Lisaks segab lekete avastamist ka lumi.
Tulenevalt sellest, et lekete avastamist ja nendega kaasnevaid töid ei oska keegi ette ennustada, pole võimalik teavitada remonditöödest ka inimesi, nagu see plaaniliste remonditööde puhul tavapärane on. Esmaspäeval ei olnud Siimustis näha ei masinaid kaevamas ega inimesi veetrassidega tegelemas. Manguse sõnul istutakse laua taga ja töötati välja konkreetset tegevuskava, sest pole mõtet teha tööd, mille suhtes selgus puudub. Tööde käigus tuleb pidevalt vajalike materjalide järel Tartu vahet sõita. Trassi lahti kaevates ei tea kunagi täpselt ette, mida ühes või teises kohas tarvis läheb. Samas kõik materjalid maksavad ja niisama midagi valmis osta pole mõtet.
Lekked põhjustavad veesurve languse
Siimusti korterelamutest on kõige madalam veesurve ridaelamus, mis paikneb teistest elamutest eemal. Paraku ei tähenda ridaelamu madal veesurve seda, et just sinna kulgev trass lekib. Leke võib olla hoopis kusagil mujal. Samuti on probleeme alevikust eemal asuvate Autovedude hoonete veesurvega. Kuremaa Enveko juhi sõnul mõistab ta elanike pahameelt, kuid 25-30 aasta vanuste trasside juures nõuab lekete avastamine ja nende likvideerimine paratamatult aega. Möödunud laupäeval rajati Siimustisse 140 meetrit uut trassi, mis võimaldaski veesurvet tõsta. Et veesurve oleks elamutes normaalne, peab see olema 2,5-2,7 atmosfääri. Margus Manguse sõnul on praeguses olukorras raske Siimusti rahvale midagi lohutavat öelda. Küll saab neid lohutada teadmisega, et hetkel käib Siimustisse uute trasside ja biopuhasti projekteerimine. Raha on olemas ja ehitajaga leping sõlmitud. Esimesena alustatakse ehitustöid biopuhastist.
Millal lekked likvideeritakse ja normaalne veesurve taastub, seda Margus Manguse esmaspäeval öelda ei osanud. “Parandamine on väike mure, hoopis tõsisem töö on lekkekohtade leidmine,” selgitas ta.
Kui normaalne veesurve taastub, teatatakse sellest ka Jõgeva valla ajalehes. Kuremaa Enveko juhataja asetäitja Matti Tsahkna sõnul teavitati reedel ridaelamu elanikke sellest, millal nad täpsemalt vett saavad. Laupäeval jõudis vesi ridaelamuni varemgi, kui loodeti. Neljapäevast laupäevani polnud vett ka Siimusti nn tootmistsoonis. Tsahkna sõnul on erinevates trassilõikudes veesurve erinev ja nii tuleb jälle kusagil trassilõike sulgema hakata. “Selline tegevus põhjustab inimeste jaoks mõistagi ebamugavusi,” tõdes ta. Osades Siimusti korterelamutes käib väiksema läbimõõduga veemõõtjate vahetamine suurema läbimõõduga veemõõtjate vastu, et normaalne veesurve ka ülemiste korrusteni jõuaks. Hädasti vajavad puhastamist majade veefiltrid, sest remonditööde käigus pääseb liikuma trassides olev sete. Seetõttu on täiesti võimalik, et samas majas korraga kõik filtrid umbe lähevad.
Siimusti elanike olukord erinev
Siimustis Sauna tänav 56 majas elava pensionärist Hilja sõnul temal veeprobleem eriti tõsine ei ole. Tema korter on teisel korrusel ja eile hommikul vett kraanist nirises. Kolmanda korruse elanike kohta tal infot polnud.
Proua Hilja elupaigast natuke eemal korterelamus elava Viktori sõnul on tema korteris enam-vähem normaalne veesurve.
“Vahel kaob vesi pooleks tunniks kuni tunniks, aga muidu pole viga. Mina kurtmiseks põhjust ei näe,” kinnitas mees. Siimusti kaupluses müüjana töötava Oksana sõnul pole tema täheldanud, et veesurve tavapärasest madalam oleks.
“Elan esimesel korrusel. Eile käisid mu lapsed vannis ja mingit probleemi polnud,” lausus Oksana, kelle sõnul on aga . vee maitse avariitööde ajal kummaliseks muutunud. Seetõttu on ta nüüd joogivett poest ostnud. Oksana kolleegi Heli sõnul on kõige suurem probleem selles, et inimesi ei teavitata sellest, millal täpsemalt vesi kinni pannakse. “Kui pesumasin tööle on pandud ja vett peale ei tule, siis ei teagi enam, millal masin lõpuks lõpetab,” nentis Heli.
Kiigemetsa kooli vastas asuvas majas elava Ülle sõnul algasid veeprobleemid umbes poolteist nädalat tagasi ja sealt alates on nende maja veesurve täiesti olematu. Näiteks ei tule boilerist üldse vett välja. Kui hoone esimesel korrusel on veel mingisugune veesurve olemas, siis teisele ja kolmandale korrusele ei jõudnud vesi päris mitmel päeval.
“Tassisime vahepeal õuest ämbritega lund tuppa, et sel moel vett saada,” rääkis Ülle. Tagatipuks läks veel kanalisatsioonitrass umbe.
“Esimesel korrusel ikka midagi kraanist niriseb,” rääkis alevikust veidi eemal ridaelamus elav Epp. Teisele korrusele, kus asub vannituba, vesi ei jõua. Seetõttu pole ta saanud kasutada ka vannitoas asuvat pesumasinat. Samas pole Epp l saanud madala veesurve tõttu kasutada ka esimesel korrusel asuvat nõudepesumasinat. “Vett võtame köögist ja alt saunaruumist. Nii saame ikka mingisuguse koguse kokku. Paraku mõjutab madal veesurve ka keskküttesüsteemi ja osa radiaatoreid pole praegu korralikult soojad,” rääkis Epp.
i
TOOMAS REINPÕLD
