Möödunud aastal võttis Jõgevamaalt pärit Joel Juht eesmärgiks osaleda kõrbemaratonil, kus tuli põrgukuumuses läbida 250 kilomeetrit. Kui see tundub pöörasena, siis uue aasta veebruaris võtab mees ette hoopis teistsuguse katsumuse ning sõidab Kanadasse, kus läbib maailma raskeima ultramaratoni, trotsides külma, lund ja raskusi.
Ilmselt võib küsida, miks seda vaja on. Ehk peab mõni seiklushimulist meest lihtsalt veidi hulluks, kuid see spordilembest Juhti ei heiduta: senikaua, kuni tervis peab ja tahtmist on, paneb ta end proovile. Sest millal muidu veel kui mitte nüüd, kui kõik võimalused selleks on loodud ja tahtmist jagub.
Tema sihikindlus ja pöörasus on parajalt nakatavad ning tantsukooli treeneri ja tantsuloojana on ta noortele heaks eeskujuks. Seda, et kõik peaksid ultramaratoni läbima, Juht ei arva, kuid leiab, et inspireeriv on igaüks, kes ühiskonda ja Eesti ellu panustab. On ju sportlased, ka need pöörasemad, heaks reklaamiks riigile ja maakonnale, näidates, et ka Jõgeva-sarnasest väikesest linnast võib sirguda inimesi, kes toovad oma tegemistega maakonna suurele kaardile.
Seda, et 690kilomeetrine teekond Põhja-Kanada karmis kliimas kerge on, Juht ei arva. Ta teab, et aeg ja täpsus on üks olulisemaid nüansse, millest tuleb külmas kinni pidada, et kõik halvasti ei lõpeks. Lisaks õpetab selline ettevõtmine oskust, kuidas karmides tingimustes ja minimaalselt energiat kulutades toime tulla.
