Lustiveres elaval Endel Kauril on kodus vanadest ajalehtest väljalõigatud artikleid, kus kirjutatud temast kui tublist traktoristist ja kombainerist, nutikast ratsionaliseerijast, võimekast peainsenerist. Hiljuti sooviti väärikale mehele õnne üheksakümnendaks sünnipäevaks.
Endel Kauri lapsepõlves möödus Kilingi-Nõmmel, kus algas tema koolitee. 1941. aastal küüditati ta koos ema ja õdedega Siberisse Omski oblastisse. Politseinikust isa oli arreteeritud mõni päev varem.
„Olin Siberis ka karjaseks 100-pealises lehmakarjas, milles pooled veised kuulusid külainimestele, pooled kolhoosile. Ühel päeval kuulsin hüüet: „Endel, hoia alt!“ Nägin pulli enda poole jooksmas. Ärkasin hobuvankril, millega mind velskripunkti viidi. Seal seoti haavad kinni, edasi läks tee juba haiglasse. Õnneks paranesin ja hakkasin uuesti kõndima,” meenutas Endel.
Pea 20 aastat elu Siberis
Siberis lõpetas ta kaugõppes seitsmeklassilise kooli. Põhjalikumat põllutöömasinate tundma õppimist selgitas ta nii: „Ega erilist ametivalikult siis polnud. Nii läksin traktoristide kursustele. Algul oli mul ühe teise mehega kahe peale üks traktor.”
- aastal kirjutas tublist mehhanisaatorist Endel Kaurist juba ka Siberi ajaleht Leninskaja Pravda.
Kokku veetis Endel Kaur Siberis 19 aastat ja üheksa kuud. „Väljasaadetud olin 17 aastaks, kuid kaks ja pool aastat elasin külmal maal n-ö vaba mehena. Olin vaba, kuid passi ei antud kätte. Ilma passita ei riskinud aga Eestisse tulla. Sellest tulnuks suur pahandus,” meenutas Endel.
Sünnimaale tagasi saabudes asus ta masinamehena tööle Põltsamaa lähedal Eskus asunud Lenini nimelisse kolhoosi. Endel tuli kombainerite üle-eestilisel kutsevõistlusel kolmandaks, pälvis vabariigi parima mehhanisaatori tunnustuse ja mitmeid teisigi aunimetusi. Ajalehelugusid ilmus temast nii Põltsamaa ajalehes Kiir, Jõgeva rajoonilehes Punalipp kui ka Noorte Hääles.
„Põllutöömasinatega toime tulemiseks peab olema tahet ja natuke loomulikult mõistust ka. Eks motiveeris seegi, et parem töö tõi ka suurema palga,” ütles Endel Kaur.
„Soovisin ka rohkem haridust saada. Nii lõpetasin Põltsamaal õhtukeskkooli ja 1971. aastal kaugõppes ka Eesti Põllumajanduse Akadeemia insener-mehhaaniku eriala.” EPA-s õppis Kaur Lenini nimelise stipendiumi vääriliselt.
Viis ellu tehnilisi uuendusi
Kõrgem haridus tõi mehele uued väljakutsed. Endel Kaur töötas peainsenerina Lenini nimelises kolhoosis, Adavere näidissovhoosis ja Lustivere kolhoosis. Ta kasutas tarkust, kogemusi ja aega masinate täiustamiseks ning teda tunnustati parima ratsionaliseerija nimetuse andmisega.
Nii pälvis tähelepanu tema eestvedamisel tehtud uuendus, kus kombainile pandi trumli asemele terad, mis tegid põhu peeneks.
„Lustiveres ehitati peainsener Kauri juhtimisel toonases mõttes moodne töökoda ja loodi täiuslik masinapark,” meenutas omaaegne majandijuht Hendrik Allsaar.
„Tean Endel Kauri kui arukat ja asjalikku meest,” märkis põllumajandus- ja omavalitsustegelane Jaan Aiaots.
Endel Kaur on juhtinud endiste poliitvangide ja represseeritute ühingu Põltsamaa piirkonda. 2004. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi president Arnold Rüütlilt Eesti Punase Risti viienda klassi teenetemägi massirepressioonide uurimise eest.
Tervislikest eluviisidest on Endel Kaur alati lugu pidanud. „Koolipoisina proovisin kord suitsu. Algul ei tundnud midagi, siis ergutasid sõbrad, et tõmba sügavamalt. Mul hakkas aga paha ja rohkem suitsu proovinud pole. Kraadiga jooke tarbin ka vaid pidulikel puhkudel. Praeguse tervise kohta ütlen nii, et tänu jumalale saan endaga ise toime. Autoga Tartusse enam sõita ei taha, Jõgevale aga küll,” ütles auväärse juubelini jõudnud põllumajandusinsener.
JAAN LUKAS
