Septembri algus oli tänavu suviselt soe, lõpp aga üsna külm

Septembri esimene pool oli jätkuvalt suviselt soe. Päeviti tõusis õhutemperatuur üle 20 kraadi kaheksal päeval, viimati veel 13. septembril.

Keskmiselt on sellise soojusega päevi olnud mihklikuus ainult kolm. Sügise lähenemisest andsid aga märku juba septembrikuu esimesel nädalal jahedaks muutunud ööd ja hommikuti hallast valge rohi.

 

Septembriööd olid sageli udused

Ööd olid sageli udused. Tugevam öökülm maapinna lähedases õhukihis esines 7. septembril, kui kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal mõõdeti Jõgeval -1,8 ja rohul ‑3,2 kraadi. Õhus oli samal ööl sooja veel 1,5 kraadi. Külmad maapinna lähedal saabusid tavalisele lähedasel ajal.

Teiseks kümmepäevakuks muutus ilm pilvisemaks, sellega koos päevad jahedamaks ja ööd soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 10 kraadist kõrgemana (jätkus aktiivne taimekasvuperiood) kuni 23. septembrini.

Jõgeva 1922-2012. a vaatlusrea keskmisena on lõppenud aktiivne vegetatsiooniperiood 21. septembril. Kuu keskpaigaks olid juba vahtralehed värvunud ja ka kasevõrades esines kollaseid lehti.

Mihklikuu lõpp tõi öökülmad

Mihklikuu viimasel nädalal oli temperatuurirežiim keskmisest 2-5 kraadi võrra madalam. Mitmel varahommikul oli madalamates kohtades rohi hallast valge. Käesoleva sügise esimene öökülm õhus mõõdeti Jõgeval 26. septembril, mis on keskmisest ajast neli päeva hiljem. See oli kogu mihklikuu kõige külmem öö. Õhus langes siis termomeetri näit -1, maapinna lähedal mulla kohal -2 ja rohul -5 kraadini.

Mihklikuu keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 10,9 kraadi, mis on keskmisest 0,4 kraadi kõrgem. Efektiivseid (üle viie kraadi) kogunes kuu jooksul 185 kraadi, mis on keskmisest 10 kraadi rohkem. Kogu kasvuperioodi efektiivsete temperatuuride summa kasvas septembri lõpuks 1650 kraadini, mis ületab keskmist 260 kraadi võrra. Veelgi suurem on olnud efektiivsete temperatuuride summa samaks ajaks viimase 50 aasta jooksul ainult 2002., 2010. ja 2011. aastal.

 

Soojem on olnud vaid 2011. ja 1937. aastal

Ka kogu tänavusel kasvuperioodil kogunenud aktiivsete (üle 10 kraadi) temperatuuride summa (2289 kraadi) on vaatlusreas septembri lõpu seisuga üks suuremaid. Seda ületavad Jõgeva 1922. aastast algavas vaatlusreas ainult 2011. ja 1937. aasta summad.

Vihma oli mihklikuus napilt. Sadas kuu esimestel päevadel ja kuu teisel poolel pärast 18. septembrit. Jõgeva ilmajaama andmetel sadas septembris 32 mm, mis moodustab vaatlusaastate keskmisest 48 protsenti. Maakonnas tuli esialgsetel andmetel vihma 28-62 mm. Vihmata jäi kahenädalane periood, mis oli soodne aeg saagi koristamiseks ja teisteks põllutöödeks. Muld oli kuiv ja pinnas kõva, mistõttu sügiskünniga esialgu oodati kuu teise poole sadudeni. Viimasel nädalal tuli mitmel korral vihma hulka ka juba lumekruupe.

 

Lund võib tulla oktoobri teisel poolel

Milline on olnud oktoobrikuu ilm Jõgeval 1922-2012. a andmetel? Oktoobri alguses on tavapäraselt veel ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist kõrgem ja jätkub vegetatsioon. Kuu lõpuks langeb keskmine õhutemperatuur kolme kraadini.

Äärmustemperatuurideks on mõõdetud oktoobris 20,8 °C (1981. aastal) ja ‑18,5 °C (1926. aastal). Sademete hulk on kõikunud 8 millimeetrist (1951. aastal) kuni 154 millimeetrini (1938. aastal), vaatlusaastate keskmine on 67 millimeetrit.

Lumesajud sagenevad kuu teisel poolel ja võib moodustuda ajutine lumikate. 1941. aasta sügisel jäi 27. oktoobril sadanud lumi kogu talveks maha.

LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog

blog comments powered by Disqus