Aastate möödudes oskab enamik inimesi pingutuseta lugeda ja kirjutada ning väljendab ennast vabalt. Täpselt samasugune peaks olema tee ükskõik millise oskuseni ? loomulik, arendav ja praktikaga seotud.
Terviku ülesehitamine kulgeb läbi keele
Tänapäeva inimest ümbritseb infomassiiv, mis esimesel võimalusel tungib teadvusse ja hakkab seal roinama. Me oleme päris kaitsetud ründava reklaami, poliitiliste manipulatsioonide ja bürokraatia võimutsemise suhtes. Loomulik ja eluterve on soov ümbritsevat keskkonda korrastada, määratleda ja loogiliselt mõtestada.
Terviku ülesehitamine, seoste ja tähenduste loomine kulgeb läbi keele. Tabavalt on öeldud, et inimene on ühiskondlike suhete ansambel, st näiteks seda, et need suhted on korrastatud kindlate reeglite järgi. Reeglid on sõnastatud seadustes, lepingutes, põhikirjades ? õiguslikes dokumentides.
See on õiguskeel, millega puutume kokku pidevalt, kuigi väga sageli ilmneb see meile hoopis keeldude ja käskude keelena. Ühiselu korrastamine on möödapääsmatu, aga kui inimene ei saa enam keerulise keelekasutuse tõttu aru, mis toimub ja mida temalt tahetakse, siis tekib võõrandumine. Viimasel ajal on võõrandumisest räägitud palju, eriti riigi ja rahva võõraksjäämisest. Sest paljud inimesed ei saa enam aru, mis toimub. Nendega ei räägita arusaadavas keeles. Tekst, mis adressaadini jõuab, vajab mõistmiseks tõlkimist ja tõlgendamist. Aga tõlgendamisvõimalusi on teatavasti palju ja tihti väga erinevaid.
Meenub Eesti üks peaministritest, kelle spontaansed sõnavõtud vajasid kogu aeg suhtekorraldajate hilisemaid parandusi ja vabandusi, mida võib kokku võtta lihtsa lausega – ?Tegelikult ei mõelnud ta üldse nii!?. Mu meelest võiks sellest lausest viimase sõna ära jätta.
Dokumendid arusaadavasse keelde
Töötades Eesti Õigustõlke Keskuses, tutvustas seal pikka aega töötanud vanemtoimetaja inglise keeleruumis tõhusalt toimivat liikumist ?Plain English? – ?Selge inglise keel?. Millega on tegemist? Üks organisatsiooni keskusi asub New Millsis Inglismaal, nende eesmärgiks on taotleda kristallselge inglise keele kasutust ja seda eriti dokumentides.
Tekst, mis on koostatud PE põhimõtete järgi, peab sihtgrupile arusaadav olema pärast esmakordset lugemist. Arvesse võetakse teksti kujundus, trükk ja keel. Keelekasutusele esitatakse hulga nõudmisi, näiteks peab lause olema alati lühike, mitte üle 15-20 sõna, mis omakorda peavad olema igapäevases kasutuses ja mõistetavad. Eelistada tuleb isikulist tegumoodi. Tekst peab olema üles ehitatud loogiliselt, silmas pidama lugejat. Kõik on allutatud soovile koostada lugejasõbralikke dokumente.
Ameerika Ühendriikides on PE kuulutatud oluliseks riiklikuks prioriteediks, mis peaks tõstma valitsuse usaldusväärsust ja tõhustama selle tööd. Ameeriklased on muidugi väga praktilised. Tegusad ettevõtlikud inimesed ei taha raisata aega, et ?tõlkida? keeruliselt sõnastatud dokumente arusaadavasse keelde. PE hoiab kontorites kokku aega, seega säästab raha ??Aeg on raha!?.
President Bill Clinton saatis 1999 Senatile ja riigistruktuuridele märgukirja, kus taotles ?selge inglise keele? kasutamist seadusloomes ja dokumentides. Eesmärgiks ikka valitsuse maine parandamine, kommunikatsiooni tõhustamine ja kokkuhoid.
PE eesmärgid USAs on sõnastatud veidi teise nurga alt kui Suurbritannias. Kirjutatu on selges keeles, kui inimesed (sihtgrupp) leiavad kergesti materjali, mida vajavad, saavad leitust aru ja kasutavad seda vastavalt oma vajadustele. Tegelikult on üks täpsustus veel vajalik. Selge keel ei tähenda primitivismi, lapselikku keelekasutust, terminite ja võõrsõnade vältimist.
Tuleb nõuda selgitusi
Kindlasti on iga lugeja kokku puutunud dokumentidega, mille keel tekitab kõhedust ja arusaamatust. Osadele neist tuleb alla kirjutada, see tähendab mingite tingimustega nõustumist. Näiteks võib tööleping olla koostatud tahtlikult keerukas sõnastuses ja töötajale kahjulikult.
Inimesed on ühe allkirjaga jäänud ilma majadest ja säästudest. Lugedes parteide valimiseelseid programme, tundub vahel, et tegemist on hullumaja seinalehega. Asjaosalistelt tuleb nõuda selgitusi, mitte karta rumalaks jäämist, sest tihti on teksti sisu lihtsates lausetes, mis on üheselt mõistetavad. Kui need kantseliidist vabastada ja inimkeelde tõlkida.
?Selges eesti keeles? on Jüri Üdi ilusa luulekogu pealkiri. Sellises keeleruumis tunneb inimene ennast õnnelikul nagu kala kristallselges vees.
TOOMAS MURU,
Betti Alveri Fondi projektijuht