Kui Voore aktiviseerimiskeskuse esimest etappi rajama hakati, oli piirkonnas töötuse määr 17,2 protsenti, ulatudes mõnes vallas koguni 22,1 protsendini. Inimkeelde ümberpanduna tähendas see, et pea iga viies tööealine oli töötu. Osades peredes olid töötuks jäänud mõlemad vanemad, osades juba kaks põlvkonda.
Aktiviseerimiskeskuse loomise eesmärgiks oli väikese konkurentsivõimega inimeste abistamine ehk aidata tööjõuturule tagasi need, kes kõrvalise toeta sellega ise hakkama ei saa. Sihtrühm oli tol ajal Peipsi piirkonna kuue omavalitsuse 1736 töötut, kellest 456 oli tööta olnud juba pikka aega.
On teada, et üle kuue kuu ilma tööta olnud inimesed ei suuda probleemivabalt tööellu naasta. Veel raskem on seega aastaid tööta olnutega, kes kaotanud igasuguse lootuse.
Aktiviseerimiskeskus hakkas pakkuma individuaalset ja rühmanõustamist, tööotsingukursusi, täiend- ja ümberõpet pikaajalistele töötutele, vahendama töökohti, aktiivselt tööandjatega suhtlema ning pakkuma ka ettevõtlusalast koolitust.
Raske sihtrühm
Mittetulundusühingu Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus projektijuhi Triin Pärsimi kinnitusel on pikaajalised töötud tihti mitmete riskidega sihtrühm. “Raske on pikalt koduseinte vahel istunud inimesi veenda ?välja? tulema. Täna on pikaajaliste töötute nimekirjades inimesi, kes on töötud olnud juba kümme või rohkem aastat. Samuti noori, pooliku haridusteega, pensionieelikuid jne. On ka elu hammasrataste vahele jäänud ja alkoholiprobleemidega inimesi,? tõdes Pärsim.
Tema sõnul näitab aktiviseerimiskeskuse kogemus, et sellistel juhtudel on asendamatu tugiisikute võrgustik.
?Töötute hulgast välja valitud aktiivsemad inimesed saavutavad sihtrühmaga parema kontakti ja on pikaajaliste töötute silmis usaldusväärsemad. Sihtrühma tööturule naasmise takistuseks on sageli madal enesehinnang ja ühiskonnast eraldumine. Pikaajaliste töötute julgustamine on viinud suure hulga mehi ja naisi töövestlusteni ja püsiva töökoha leidmiseni. Lisaks Aktiviseerimiskeskusele on tööd leitud kohalike ettevõtjate juures, tugiisikute kontakt piirkonna ettevõtjatega soodustab samuti vabade töökohtade operatiivset täitmist. Tugiisikute individuaalne lähenemine igale isikule aitab leida sobivaid tegevusi töötu abistamiseks ? koolitustele või tööharjutustele, individuaalsele nõustamisele suunamine. Igakuine tööharjutustel osalemine tekitab vastakaid emotsioone ? on töötuid, kes on vastu, kuid positiivse näitena on ka töötuid, kes tunnetavad oma vajalikkust ühiskonnale ja näevad toimetuleku toetust pigem tasuna kui toetusena,? rääkis Pärsim.
Liitunud pooled omavalitsused
2001. aastal keskuse riiklik rahastamine lõpetati. 2002. kevadel moodustasid Saare, Pala, Tabivere, Torma vald ja Mustvee linn mittetulundusühingu Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus. Praeguseks on mittetulundusühinguga liitunud Jõgeva ja Kasepää vald.
Et loodud struktuuri tugevdada ning panna talle rohkem ülesandeid, andis Saare vald osa avalikke teenuseid aktiviseerimiskeskusele. Üle anti vajalikud töökohad, vahendid ja ülesanded.
Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse juhataja Märt Jallakase sõnul on mullu sügisel alanud Euroopa Sotsiaalfondi projektiga kokku tööle võetud 24 inimest, kellest osa on küll tähtajalise lepinguga ametis projekti lõpuni ehk 2006. aastani.
Kui aktiviseerimiskeskus alustas, kasutati koolituste läbiviimiseks ja tööharjutamiseks esialgu ruume Saare vallamajas, siis oli vajadus leida vajalikud ruumid keskuse tarvis. Saare vallavalitsus andis kasutada Voorel asuva poolelioleva hoone, kus olid just valminud mõned ruumid. Keskuse lõplikuks valmimiseks oli puudu 5 miljonit krooni. Erinevate projektide kaudu on raha ka saadud ja hoonekompleks tänaseks valminud.
ERALDI LOONA
Kogu piirkonna arenduskeskus
HELVE LAASIK
776 2300
Voore aktiviseerimiskeskuse majja on tänaseks kolinud Eesti Posti postkontor, Jõgeva Majandusühistu kauplus, siin on veel juuksur, kohvik, arvutiklass, seminarikeskus. Samast majast juhitakse lisaks Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskusele ja teist peamiselt keskkonnaalaste projektidega tegelevat mittetulundusühingut Peipsi Piirkonna Arenduskoda.
Voore aktiviseerimiskeskusest on saanud piirkonna arenduskeskus, kus valmistatakse ette projekte, tegeldakse tööhõiveprobleemidega, korraldatakse seminare ja muid üritusi, veel on keskus uute ideede genereerimise ja toodete valmistamise koht.
Saare vallavanema Jüri Morozovi sõnul vormub enamik hulle ideid asjadeks just aktiviseerimiskeskuse töökodades.
HELVE LAASIK