Mida on siis tal meile rääkida? Eks ikka edukast riigijuhtimisest ja kiirest majanduskasvust. Ühelt poolt seab Reformierakond eesmärke nagu Euroopa viie jõukama riigi sekka jõudmine, milleks tuleb ettevõtluskeskkonda parandada. Sealhulgas vähendades bürokraatiat, et ettevõtet oleks võimalik asutada kahe tunniga ning arendada e-ettevõtlusruumi, muutes äriregistri põhiandmed ja kinnisturaamatu veebikeskkonnas tasuta kättesaadavaks. Need viimased on Reformierakonna poolt kinnitatud eesmärgid majanduspoliitika valdkonnast 2007. a valimisteks.
Ja nüüd nende samade reformistide kõlavate sõnade saatel ka mõni sõna nende tegudest. Täna on see seadusemuudatus Res Pubica eestvedamisel juba kolmandat korda Riigikogus. Esimesel korral lükati see tagasi, kuna nende tuludega oli arvestatud 2006. a eelarves, teine kord varjuti tasude kaotamise analüüsi põhjuse varju. On lootust, et olukorras kus maksud laekuvad paremini kui planeeritud ning reformistid enesele eesmärgi seadnud, leiab see eelnõu ka toetust. Aga see on vaid üks näide paljudest tänase valitsuse tegemistest. Reformistist justiitsminister Lang on üks neist osavatest sõnaseppadest, kes Riigikogu ees käib bürokraatia vähendamisest ja ettevõtluskeskkonna parendamisest rääkimas. Oma tegudes on ta aga nii visa, et räägitu kohemaid sinnapaika unustab. Tänu sellele visadusele on õige pea Riigikogu menetluses kolmandat korda, sealt varem juba kaks korda tagasi saadetud nn Delfi-eelnõu, mis väidetavalt ausaid inimesi kaitsma peaks, aga tegelikkuses internetilaimajad kriminaalkurjategijateks muudab ja vaba sõnakasutust piirab.
Ühese tõe kujundamise ja korrektse sõnakasutuse eest seisab muidugi ka haridus- ja teadusminister. Kuidas teisiti tõlgendada tema alluvuses väljatöötatavat üldhariduskooli õppekava? Õppekava, mis põlistab nõukogude-kooli, kus keskmes on ainete andmine, mitte lapse arenguprotsess. Ja laps on vaid objekt, üks paljudest omataolistest, kellele õiged asjad ühel konkreetsel hetkel õigest õpikust õigesti selgeks tuleb teha. Aga kõik teavad, et tänases infoühiskonnas, kus google annab sekunditega tuhandeid fakte, ei ole konkreetne fakti teadmine juba ammu enam mingi eelis.
Küll aga kasvatab see süsteem kuulekaid mutrikesi, keda küll kahjuks enam palju vaja ei ole. Aga kes õigel hetkel, kui parteiboss teda käsib, õpitud tõde ilmekalt rääkida oskab. Just nõnda, nagu minister Reps möödunud aastal Vene televisioonile Marimaa olukorrast intervjuud andes käitus. Ajal, kui Euroopa Parlamentki otsib lahendusi Marimaa ja tema elanike probleemidele, võis igaüks veenvalt näha õpitud teksti esitlemist ja oskust elu mitte märgata.
Võib-olla see kõik ei olegi pahatahtlik, nagu mulle näib. Võib-olla on osadel selle valitsuse liikmetest tõesti minevikus palju helgeid mälestusi ja siiras usk selle täielikku õigsusesse. Teisiti lihtsalt ei suuda ma kirjeldada Savisaare viimase aasta pool-salajasi ja ametlikke visiite Venemaale, tema erakonna lepet Putini-parteiga. Eelnevat arvestades ei imesta ka tekkinud kaose üle Eesti Raudtees, millisele enam head lahendust ei ole. Vanemad inimesed ikka mäletavad riigijuhte endistest aegadest probleemide likvideerimise edust deklameerimas. Kellelgi ei tulnud pähegi mainida, et segaduski nende endi põhjustatud on.
Mõne jaoks ei ole midagi muutunud, teiste jaoks kõik. Aga eks tark inimene pidigi ju taipama, et endiste võimulenaasmine toob endaga ka tolle perioodi reeglid. Reeglid, kus inimene on osa süsteemist. Süsteemile vajalikke osi aga toodab kool, õpikus on enamasti kõik kirjas ja endal ei ole mõelda tarvis.
Loovus võib kohati kahjulikukski osutuda. Ja kui sul on tuttavaid või sugulasi, siis võib olla mureta, sest süsteem aitab. Ja ?parimatel? osutub õnn saada partei poolt väljavalituks.
Priit Sibul
Noored Konservatiivid
