Saksing selgitab: “Spordiklubidel Rubene ja Tähe on pikaajalised suhted ja sageli oleme mänginud sõpruskohtumistel. Kaks korda on Rubene võitnud ka Jõgeva karikavõistlused. Kui aga Rubene klubi tegi mulle ettepaneku tulla oma koosseisu mängima, arvasin algul, et tegu on naljaga. Tal oli aga tõsi taga.
Tundsin ka vajadust uute väljakutsete ning kogemuste järele. Pealegi olin Eesti oludes oma isiklikud sportlikud eesmärgid juba saavutanud. Möödunud aastal pälvisin näiteks meistriliiga parima mängija tiitli.”
Saksingu sõnul on Rubene senisteks suuremateks saavutusteks kahel korral Läti meistritiitli võitmine. Euroopa karikavõistlustel võideti seitsmes koht ja naiskondade arvestuses jäädi koguni viiendaks. Üldiselt on aga Lätis saalihokil väga kõrge tase. Meie lõunanaabrit loetakse maailmas viiendaks saalihokimaaks. Kõik Läti tippmängijad on rakendatud oma kodumaa võistkondades. Keegi ei mängi nendest välismaa klubides. Mina olen esimene eestlane, kes mängib saalihokit Läti klubis. Et ma esindusmeeskonnas enam kaasa ei mängi, saan põhjalikumalt keskenduda treeneritööle. Jõgeva saalihoki tulevikust rääkides teeb muret aga Tähe klubi majanduslik olukord. Meil on kaheksa võistkonda, mistõttu saalihoki liidule tuleb maksta 87 000 krooni pelgalt mängudest osavõtu maksu. Kütusehindade tõusust tingituna suurenevad pidevalt ka sõidukulud. Seda silmas pidades on väga oluline Jõgevamaa erineva tasandi juhtide suhtumine saalihokisse ja ma loodan väga, et see aitab kaasa Tähe klubi arengule ja püsimisele Eesti tippspordis. Tunnistan ausalt, et aastatepikkusest mängimisest, treeneri- ja mänedzeritööst olen vahel ka ise tüdimust tundnud. Mõnikord mõtlen kõigele käega lüüa. Tähe klubi liikmete entusiasm ja noorte huvi suurenemine saalihoki vastu annab mulle energiat ja ergutab jätkama. Nii et elame veel. “
JAAN LUKAS
