Saksa keele olümpiaad toimus kahes voorus (eel- ja lõppvoorus) ja ühes vanuserühmas, mis hõlmas üldhariduskoolide 10.?12. klasside õpilasi. Mõlema vooru tulemusi hindas üleriigiline ?ürii. Olümpiaadi töökeeleks oli saksa keel.
Eelvoorus tuli õpilastel kirjutada iseseisev uurimistöö üldteemal – üks saksakeelses kultuuriruumis tegutsenud /tegutsev eestlane/, Eestimaalt pärit venelane.
Eelvooru tööde põhjal valis ?ürii välja õpilased, kes pääsesid lõppvooru, mis toimus konverentsina 11.- 12. märtsil Tallinna Ülikoolis, kus õpilased pidid oma kodus iseseisva tööna valminud uurimistöö 5-10 minuti jooksul ette kandma.
Ettekandele järgnes ?ürii küsimustele vastamine ja vestlus. Käesoleval aastal laekus olümpiaadile uurimistöid kaks korda rohkem kui möödunud ja ülemöödunud aastal. Siit võib järeldada, et noored tunnetavad saksa keele vajalikkust ja huvituvad sellest taas üha enam ja enam.
Hästi läks Kristjan Vahtlal
Olümpiaadi ?ürii poolt lõppvooru valitud kahekümne parema hulka kuulus ka Kristjan Vahtla Jõgeva Ühisgümnaasiumi 11a klassist. Kuna Kristjan huvitub kunstist, otsustas ta lähemalt uurida Kristjan Raua elu ja loomingut.
Kõigepealt oli vaja valitud teema kohta materjali koguda, see põhjalikult läbi töötada ja olemasolevast valik teha. Et saksakeelset materjali nappis, tuli Kristjanil endal üht-teist eesti keelest saksa keelde tõlkida, mis ei olnud sugugi lihtne ? enamasti ju erialane keel.
Kristjanil jätkus aga nii huvi kui ka tahtejõudu ning viis selle raske, palju aega ja vaeva nõudva, kuid huvitava töö eduka lõpuni. Mida rohkem ta materjali läbi töötas, seda huvitavamaks valitud teema muutus.
Kristjani uurimistöö tegid köitvaks ja omanäoliseks tema omapoolsed asjalikud mõtteavaldused, mida ka ?ürii esinaine proua Maris Saagpakk olümpiaadist kokkuvõtet tehes ära märkis.
Konverentsi publikus tekitas palju elevust noore autori huvitav ja omapärane ettekande sissejuhatamine. Noormees vihjas faktidele, et nii uurija kui ka uuritav on mõlemad Kristjanid, Jaanide pojad, samast tähtkujust, ühise kunstihuviga jne. Muljet avaldas ka Kristjani julge ja vaba esinemine.
Saksa keel ELi maades popp
Olümpiaadile laekus töid kunstnikest, heliloojatest, poliitikutest, kultuuri- ja haridustegelastest. Kõige rohkem töid oli kirjutatud Eduard Tubinast, temale järgnes Arvo Pärt.
Mida annab uurimistöö aga õpilasele endale? Süvendab keeleoskust, laiendab silmaringi, rikastab teadmisi aja- ja kultuuriloost, vastasid olümpiaadil osalejad. Õpilased lisasid veel, et uurimistöö teema oli loominguline ja huvitav, andis neile võimaluse ja vajaduse aktiivselt saksa keelega tegelda. Olümpiaadi lõppvoorus osalejad tundsid end need kaks päeva saksakeelses keskkonnas kui kalad vees ja jätkavad huviga selle võõrkeele õppimist.
On ju saksa keele oskus väga vajalik toimetulekuks Euroopa Liidu maades, olgu see siis seotud edasiõppimise või töökoha leidmisega. Kahe või enama võõrkeele oskus võimaldab kandideerida paljudele töökohtadele.
URVE SAKARIAS,
Jõgeva Ühisgümnaasiumi saksa keele õpetaja
