Laupäeval tähistab 245. aastapäeva Saduküla kool, mis on olnud pikka aega paikkonna haridus- ja kultuurikeskuseks, paistnud silma õpilaste hea õppeedukuse ja aktiivse rahvusvahelistes projektides osalemisega. Seoses madala sündivusega on viimasel ajal õpilaste arv vähenenud, seepärast sõltub kooli tulevik ennekõike esimesse klassi tulijate arvust.
Kohalik mõisnik asutas 1766. aastal kooli, mis teadolevalt asus Pööra külas. 1871 jätkas õppeasutus tegevust õigeusu kiriku hoones ning 1880 valmis praegune koolimaja, mis aastal 1998 juurdeehitise sai. 2010 muudeti senine Saduküla põhikool lasteaed-algkooliks.
Palju võimekaid õpilasi
Praegu on koolis kaksteist õpilast, kellest kaks õpib esimeses, neli teises, kolm kolmandas ja sama palju neljandas klassis. Lasteaias käib üheksa poissi-tüdrukut. Kooli püsimajäämiseks on esmatähtis uute õpilaste tulek esimesse klassi.
“Praeguseks on üks Saduküla kandi lasteaiatüdruk saanud kooliealiseks, kuid pole veel teada, kas ta sügisel meie kooli tuleb,” ütles kooli direktor Raivo Põldaru.
“Aastapäevakõnes toonitan sedagi, et meie kool on läbi aegade hea õppeedukuse ja võimekate õpilaste poolest silma paistnud. Pärast põhikooli lõpetamist jätkas enamik haridusteed gümnaasiumides nii Jõgevamaal kui ka kaugemal. Mõnedki suutsid konkureerida Hugo Treffneri Gümnaasiumi Tartus või Nõo Reaalgümnaasiumi. Esimese koolina Jõgevamaal ühines Saduküla kool rahvusvahelise Comenius-projektiga. Selle raames osaleti inglise keele õpetaja Tiiu Kirsimäe eestvedamisel Euroopa nukuparaadil, kus erinevate maade lapsed ühiselt nukke valmistasid. Teine projekt oli väikekoolide eeliseid ja vajalikkust propageeriv ettevõtmine “Väike, aga tubli”. On teada, et kaks selles koostööketis osalevat välismaa kooli on praeguseks juba suletud. See tõestab, et laste arvu vähenemine ohustab väikekoole teisteski maades,” rääkis koolijuht.
Vilistlasi tuleb kohale üle saja
Põldaru sõnul on Saduküla kooli juubelipeole registreerinud üle saja vilistlase erinevatest lendudest. “Vanimad veel meie keskel elavad inimesed õppisid siinses koolis aastatel 1930-1931,” lisas ta.
Veel märkis Raivo Põldaru, et terve rida Saduküla koolis õppinuid on hiljem silma paistnud eesti kultuuriloos, teaduses või teisteski valdkondades. “Näiteks on meie koolis õppinud esimese Eesti Televisiooni mängufilmi “Näitleja Joller” režissöör Virve Aruoja, tema vend, filmioperaator Vello Aruoja (isa Aleksander Aruoja töötas 24 aastat sama kooli direktorina), televisioonioperaator, Valdo Pandi sagedane koostööpartner Hasso Vahi, ooperilaulja ja laulupedagoog Leida Jürgens, näitlejanna Laine Vaga-Mandri (näitleja Heino Mandri abikaasa), kunstiajaloolane Hilja Läti, neuroloog professor Rein Zupping, ajakirjanik, kauaaegne rajoonilehe tegevtoimetaja Herbert Sööde, helilooja Alo Mattiiseni ema Helmi Mattiisen, kauaaegne Jõgevamaa juhtiv agronoom Ülo Väljaots, praegune Põltsamaa Ametikooli direktor Viive Kibena, kardisportlane Toomas Kallasmaa, näitleja Alo Kõrve ja mitmed teised,” loetles koolijuht.
Saduküla kooli aastapäevaks on ilmumas ka kogumik “Kiri-Miri
i
JAAN LUKAS
