Eile tähistati Eestimaa eri paigus saja aasta möödumist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimiste algusest Tartus, mille tulemuseks oli 2. veebruaril 1920 sõlmitud rahuleping. Sel puhul meenutati meie rahuläbirääkijaid. Mälestushetked toimusid ka Jaan Poska sünnikodu juures Laiusevälja külas.
„Tähistasime saja aasta möödumist Tartu rahuläbirääkimiste algusest mälestusküünalde süütamisega Eesti rahudelegatsiooni liikmete sünnikohtades ja haudadel,” sõnas oma pöördumises Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. „Kui Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamise põhiraskus kandub veebruari alguseks Tartusse, siis täna (eile – toim.), läbirääkimiste alguspäeva puhul toimuvad sündmused Tallinnas ja rahudelegatsiooni liikmete sünnipaikades.”
Eesti haaras härjal sarvist
Tartu rahu pearhitekti, Eesti delegatsiooni juhi Jaan Poska sünnikohas mälestasid siitkandist sirgunud suurt riigimeest Jõgeva vallajuhid, Laiuse kodutütred ja noorkotkad ning Laiuse Jaan Poska põhikooli õpilased ja õpetajad. Toonastest sündmustest rääkis Laiuse põhikooli ajalooõpetaja Aivar Roosiõis.
„Eestlased Jaan Poskaga eesotsas lootsid Venemaaga rahu sõlmida kas Loodearmee toel või läbi 1919. aastal alanud Pariisi rahukonverentsi,” selgitas Roosiõis. „Loodearmee abil loodeti pärast Sankt-Peterburgi vallutamist seada Venemaa sundseisu. Kuna aga valgekaartlikud juhid ei näinud Eesti iseseisvust oma plaanides ning Sankt-Peterburgi vallutamist ei toetanud ka Antant, heideti see plaan kõrvale. Kuid ka Pariisi rahukonverentsil ei tahtnud lääneriikide juhid Eesti esindajat Poskat kuulda võtta. Nii ei jäänudki sügisel 1919 Eestil muud üle, kui alustada ise Venemaaga läbirääkimisi.”
Rahu oli aga vaja sõlmida, sest sõjategevus oli Eesti sõjaväge piisavalt kurnanud. Esimene katse selles osas tehti juba septembris Pihkvas, kuid see oli rohkem eelluure. Lõpuks saabus Venemaa delegatsioon Tartusse rahukõnelustele ööl vastu 4. detsembrit 1919. Samal päeval istus koos Eesti delegatsioon ja kujundas oma strateegia. Järgmisel päeval, ehk siis täna sada aastat tagasi algasid rahuläbirääkimised.
„Eesti Vabariigi delegatsioonis osalesid rahuläbirääkimistel Nõukogude Venemaaga asutava kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Nende allkirjad on ka Tartu rahulepingul. Delegatsiooni juhtis Jaan Poska,” rääkis Roosiõis.
Kahe kuuga jõuti lepinguni
Kuu aega hiljem kehtestati relvarahu ning 2. veebruaril 1920 sõlmiti ajalooline Tartu rahu, millega lõppes vabadussõda ja kindlustati Eesti Vabariigi püsimine.
„Mõlemale riigile, nii Eestile kui ka Venemaale oli see oluline leping, sest see võimaldas väljuda sõjategevusest,” rääkis Roosiõis sõnavõtus.
„Tartu rahu sai võimalikuks ju ainult tänu konkreetsete inimeste, sellesama rahudelegatsiooni tööle. Nende meeste rolli on Eesti Vabariigi tekkeloos võimatu üle hinnata – nii saame praegu elada juba üle sajandi vanas riigis,” ütles oma läkituses Toomas Kiho.
Lisaks Laiusele tähistati rahuläbirääkimiste algust Tallinnas Poska majas piduliku ajaloo- ja teabetunniga. Mälestusküünlad süüdati ka teiste Eesti rahudelegatsiooni liikmete sünnikohtades ja haudadel. Nii toimus ajalootund ja küünla asetamine Mait Püümanni sünnikohas endise Perila koolimaja juures Raasiku vallas Harjumaal, mälestusküünla süütamine ja meenutushetked Ants Piibu kodukohas Viljandi vallas Viljandimaal, mälestusküünla süütamine Julius Seljamaa mälestusmärgi juures Sindi linnas Pärnumaal ja mälestusmiiting Jaan Sootsi sünnitalus Tõrva vallas Viljandimaal.
Eilsed sündmused tähistavad ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva viimaste kuude piduliku tähistamise algust, sest 2017. aasta aprillis alguse saanud üritused lõpevad järgmise aasta 2. veebruaril, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
TIIT LÄÄNE
