Sihtasutuse Kalevipoja Koda projektijuht Andri Plato ütles, et kratikülas hakkavad nii täiskasvanuid kui ka lapsi lõbustama kratid, sokud, haldjad ja teised mütoloogilised olevused eesti paganlikust kultuurist
Alternatiiv jõulumaale
Nad korraldavad mänge ja võistlusi ning organiseerivad muidki huvitavaid ettevõtmisi. Kratikülla tuuakse ka loomad Saare koduloomaaiast. Pakutakse eesti rahvustoite. Külalisi juhib kratikülla Kratt-teejuht, kes seisab Jõhvi Tartu maanteel.
“Otsustasime pakkuda alternatiivi traditsioonilistele jõulumaadele, kus peategelaseks jõuluvanad ja päkapikud. Soovime, et ennekõike noored saaksid tuttavaks ka kommete ja tavadega, mis olid levinud enne ristiusu Eestisse jõudmist. Meenutame, kuidas kauged esivanemad elasid ja pidutsesid talvise pööripäeva künnisel. Vanad eestlased ei tähistanudki mitte jõulusid, vaid pööripäeva saabumist. Kõike seda silmas pidades avamegi Saare külas kratiküla,” ütles SA Kalevipoja Koda juhataja Taavi Pirk.
Eeskuju Kivirähki romaanist
“Oleks tore, kui meisterdamishuvilised inimesed kratid valmistaksid ja need Saarele tooksid. Kui piisavalt kratte koguneb, seame üles kratinäituse. Krattide tegemiseks vajaliku teoreetilise pagasi saamiseks oleks mõttekas lugeda või üle lugeda Andrus Kivirähki romaani “Rehepapp?. See raamat on ka meile abiks kratifilosoofia lahtimõtestamisel,” nentis Pirk.
Rahvaluule ja usundi alal nõustab kratiküla rajamise eestvedajaid Kalevipoja Muuseumi juhataja Viivi Lani. Projekti teostamisel on abiks Kalevipoja varakambri perenaine Aili Sepp, kohalikud kultuuriaktivistid Ene Uuna ja Elle Mäerand ja mitmed teised.
Taavi Pirgi ja Andri Plato sõnul on teretulnud kõigi nõuanded kratiküla huvitavaks ja atraktiivseks muutmiseks.
JAAN LUKAS
