Muuseumi juhataja Viivi Lani rõõmustab hiljuti Kalevipoja tuppa paigaldatud uute klaaskappvitriinide üle. Need saadi tänu mitteriiklike muuseumide projektitoetusele. Sihtasutus Kalevipoja Koda, mille üks osa muuseum on, kirjutas projekti ?Tarkused tallele, vanad varad varjulle?, et muretseda muuseumieksponaatidele paremad säilitustingimused.
Eksponaate tuleb kaitsta
Toetus polnud rahaliselt eriti suur, sellele lisati omaosalus ning kuus jalgadel seisvat vitriinkappi jõudsidki muuseumi. Vitriinid valmistas Voore aktiviseerimiskeskuse meister Endel Ant muuseumist saadud jooniste järgi. Tema tehtud on muugi puust muuseumimööbel.
Sihtasutuse juhataja Taavi Pirk räägib, et kolme tegutsemisaasta jooksul on püütud esemete säilitustingimusi muuseumis projektide toel parandada. Akendele muretseti rulood, et otsene päikesevalgus hinnaliste esemete ning rariteetsete trükiste ja käsikirjade peale ei paistaks ja neid ei rikuks.
Esemete eksponeerimistingimused on muutunud esinduslikumaks: kui enne olid vanad majapidamisriistad laotatud koolipinkidele, siis nüüd asuvad need nägusatel riiulitel. ?Nii saame ka näitusepinda efektiivsemalt kasutada,? sõnab Lani. ?Asju on palju ja tuleb järjest juurde. Praegu on muuseumiruumid meile veel parajad.?
Tema sõnul on aruannetes üles tähendatud umbes 2700 eksponaati, tegelikult on nende arv suurem. ?Mitmed inimesed reageerisid Saare valla lehes avaldatud üleskutsele annetada muuseumile vanu esemeid: näiteks pudeleid, vanu rahasid, kerilaudu, naaskleid ning igasuguseid muid töö- ja tarberiistu, vanu aabitsaid ja teisi raamatuid, koolitarbeid ja muud. Lahked vallainimesed tõid muuseumi vanu esemeid, millel on suur kodulooline väärtus. Väga hinnaline on ka võimalikult täpne teave asjade valmistamise ja kasutamise kohta.?
Eksponaatidest moodustavad suure osa Kalevipojaga seotud esemed ja kirjavara, kuid siin leidub ka hulgaliselt endisaegseid majapidamis- ja tööriistu, samuti hariduselu ja kohalikku kultuurielu kajastavaid materjale. Muuseumil on ka mitmekülgne nõukogude okupatsiooniaega tutvustav rohkesti erinevaid vastukajasid tekitanud väljapanek. Omaette vana kirjanduse ekspositsioon on nüüd ka kirikuelust.
Maavanema ettepanekul tegime kaardi, kus peal kõik Kalevipojaga seotud kohad Jõgevamaal, samuti Saare valla teemakohased paigad, räägib Lani.
Paranenud on ka töötingimused: äsja sai muuseum endale arvutikomplekti.
Külastajaid järjest rohkem
2005. aasta jooksul käis muuseumis 2000 külastajat. Umbes kolmandiku neist moodustavad noored, kolmandiku perekonnad ning ülejäänu pensionärid, hindab Lani. Ta lisab, et viimasel ajal on pensionäride osakaal hakanud kasvama ? tullakse bussiekskursioonidega suurte gruppidena.
Välismaalasi oli külastajate hulgas mullu kuus protsenti. Lani tunnistab, et õpib, õigemini tuletab meelde koolis ja ülikoolis õpitud inglise keelt, et väliskülalistega paremini suhelda. Palju on soomlasi ja venelasi, ülejäänud suhtlevad inglise keeles.
Võõrkeelsete kirjalike selgitustega rikastub peagi ka muuseumi ekspositsioon.
Suvise külastushooaja avaüritus on plaanitud 13. maile, algusega keskpäeval. Üle kolme meetri kõrgune Kalevipoja kuju, mis selleks päevaks mõeldud oli, ei jõua paraku valmis. Kuid juulis, mil muuseumiõuel toimub puuskulptuuride tegemise võistlus, kõrgub teemapargis ka Kalevipoeg.
Kevadel samal päevadel avatakse endise vallamaja seinal mälestusplaat ja istutatakse mälestustamm Rein Värgile, kes töötas esimese Eesti Vabariigi ajal 27 aastat Saare vallasekretärina. Tänu temale avati toona siin kuue-klassiline kool, arendati seltsielu ning tehti muudki tänuväärset. Mehe mälestuse jäädvustamist veab eest tema Kanadas elav poeg Ilmar.
Enne hooaja avapauku korraldab muuseum 25. märtsil küüditatutele pühendatud mälestusürituse, kus Siberisse viidud inimesed meenutavad oma üleelamisi.
Praegu on Kalevipoja muuseum avatud tööpäeviti kella 10-st 14-ni, telefonil 5558 3825 helistades võib kokku leppida ka muu külastusaja. Kevadel ja suvel on lahtiolekupäevad teisipäevast laupäevani, sest enamik külastajaid armastab muuseumis käia nädalavahetusel.
ANDRES LOORAND
