“Ma olen ise ikka kohalik, lihtsalt vahepeal viis elu mind mujale ja Põltsamaal olen nüüd elanud juba kümme aastat,? kinnitab Rutt Tänav. Kuigi ta on ise hariduselt bioloog, on tema ajaloohuvi sügav ja mitte üksnes muuseumitööga seotud.
Oma esivanemate kohta teab ta üsna palju kõnelda. “Vanaisad on mul mõlemad siitkandist pärit. Isaema perekonnanimi on pärit Kirepist ja isaisa oma Utsali kandist, sealt on siis mu neiupõlvenimi Sellak. Emaisa perekonnanimi on pandud Siimusti külas, emaema on pärit Ihamarust. Siimustist tuldi Aitu 19. sajandil, isa vanemad aga elasid 1943. aastani teisel pool Narva jõge. Minu sünnikodu on Aidus,? jutustab ta.
Kodu on Aidus
Kuigi niisiis suures pildis juuripidi täitsa kohalik, tunnistab Rutt, et tunneb ennast Põltsamaal mõneti hoopis juurtetuna. Esiteks sellepärast, et pole koolis käinud mitte Põltsamaal, vaid Jõgeval ja see tähendab, et lapsepõlvesõpru tal Põltsamaal ei ole.
“Tulin kümme aastat tagasi siia linna täiesti võõrana. Sain kooli loodusainete õpetaja koha ja et mu vanematekodu Aidu asub siit 17 kilomeetri kaugusel, siis oli see minu jaoks tookord päris hea lahendus,? meenutab Rutt.
Teise juurtetuse ilminguna toob Rutt välja selle, et ta elab Põltsamaal korteris. “Mu kodu on ju ikka Aidus, seal on meil kaks talu. On mu vanematekodu Kassimardi, mis ise on küll vana talu, kuid meie ostsime selle alles 1977. aastal ja kus nüüd elavad mu ema, isa ja vend ning on ka vanavanemate talu ehk ema kodutalu, kuhu tuldi 19. sajandi lõpus Siimustist ja kus praegu elab onu. Et meil on kaks maakodu, ei ole mul enam mõistlik kolmandat soetada,? räägib Rutt.
Giidikursustele juhuslikult
1999. aastal sattus Rutt Tänav täiesti juhuslikult giidikursustele. “Tulin äriasjus turismiinfosse ja minult küsiti, et kas tulite kursustele. Mis kursusele? Giidi, öeldi. Vastasin ilma pikemalt mõtlemata, et jaa, võib ju ka. Seejärel hakkasin suvel juba sageli muuseumi juures käima, vahel oli neil giidi vaja. Sügisest vabanes aga töökoht ja ma kandideerisin sellele ning mind peeti neljast kandidaadist kõige sobivamaks.?
Esialgu töötas muuseumi juhataja edasi veel ka kooliõpetajana, kuid peagi loobus ta tundide andmisest. Küsimusele, miks ta ikkagi koolist erialaselt töölt ära tuli, muuseumi ja pealegi väiksema palga peale, vastab Rutt Tänav otsekohe: “Ega ma sealt ilmaaegu ära ei tulnud. Ma eelistan, et inimesed tulevad mind ikka vabatahtlikult kuulama!?
Ees ootab huvitav aasta
“Praegu ootab mind ees väga huvitav ja muutusterohke aasta,? kinnitab Rutt. Ta on üks nendest tublidest eesti naistest, kes on üksinda suureks kasvatanud kolm last, tütart.
“Nooremad on kaksikud ja järgmisel kevadel lõpetavad nad gümnaasiumi. Siis on kõik lapsed kodust läinud ja paras aeg mõtelda sellele, et äkki tahab emme ka elukohta vahetada. Varem ma sellele ei mõtle. Tütred ise ka ei tea veel päris täpselt, mida nad edasi teevad, aga selge on, et kuhugi neil ju minna tuleb.?
“Mu lapsed on omamoodi Idamaade fännid. Paiguti Jaapani, paiguti Hiina… Ma ise olen bioloog ja mida saab siin minuga usust rääkida, aga pean tunnistama, et eelistan metsa kirikule. Kuigi konkreetselt Põltsamaa kirikuhoones on väga hea… Pigem on asi selles, et eelistan liikuda ja puupingi peal ei taha küll kaua istuda, kui selg on haige. Ka kontsertidel käin ma suhteliselt vähe,? tunnistab Rutt.
Ta loodab, et tulevikus tekib inimestel järjest rohkem niisuguseid internetipõhiseid töökohti, mis annavad neile suurema vabaduse ning võimaldavad elada ja töötada maal.
Telkimisevõimalustest ümbruskonnas
Majutuse, ööbimise ja telkimise võimalused on Tänava sõnul Põltsamaa ümbruse kõige nõrgem koht. Üsna sageli astuvad Põltsamaa linnusest läbi rändurid, kes uurivad, kus ümbruskonnas oleks hea ja turvaline telkida.
“Mul on pisut ebamugav sellistele küsimustele vastata, sest ega ma ei saa ju midagi lubada, alati on oht sattuda kellegi eramaale. Ametlik telkimiskoht eeldaks aga teatavat infrastruktuuri. Kord uurisid välismaalt tulnud noored, kas kusagil Kolga-Jaani suunas oleks turvaline telkida, no minu meelest on küll,? meenutab Tänav.
Samal ajal on ametlikule turismikaardile kantud vaid mõned üksikud telkimiskohad, millest lähim ja kindlasti ka parim asub Kuningamäel, kus on olemas ka pesemisvõimalus ja samuti autokaravani peatumiskoht.
“Kuningamägi on aga otse künka peal, mis ei sobi jälle neile, kes tahavad olla pisut rohkem looduse rüpes ja otsivad suuremat privaatsust,? arvab muuseumi juhataja.
Hotellidega pole Põltsamaal sugugi kiita, see külg on veel suhteliselt nõrk. Kahes kohalikus külalistemajas on kummaski ca 30 kohta ja lisandub veel kirikla 35 kohaga.
Vaipa kuduma või klaverit mängima
Väga sageli koolilaste ekskursioonidele linnust tutvustav Rutt Tänav väidab, et erinevate paikkondade lastel on ikka suur vahe küll. Olles üsna sageli pidanud rääkima sellistele gruppidele, kelle ekskursioon on toimunud mõne integratsiooniprojekti raames, on tekkinud olukord, kus inimesed ei saa väga hästi aru, kuid nendega vene keeles rääkida ei tohi.
“Olen siis püüdnud olla kannatlik ning rääkinud väga aeglaselt ja rahulikult, aga eesti keeles. Isegi üks niisugune maakondlik ekskursioon tuli mul teha. Väga palju on selliseid gruppe käinud Narvast, kuid vene noortest on mulle kõige soliidsema mulje jätnud tartlased, nad on nii distsiplineeritud.?
Sageli tuleb ette ka selliseid meeleolukaid hetki, mil mõni külastaja soovib harmooniumi või klaverit mängida. “Mõnikord antakse väga uhke kontsert. Ma pakun tavaliselt välja, et meil on selline muuseum ? kes aga soovib, võib kududa kaltsuvaipa ja võib mängida klaverit. Aga siis ikka ilusti, palun, mitte koerapolkat!?
Ainult kaks aastaaega
Rutt Tänava kinnitusel on muuseumis valitsemas kaks aastaaega. Üks selline, mil muuseumi uksed on tööpäev läbi lahti ja teine selline, mil läheb nii külmaks, et uksi enam lahti hoida ei saa.
Lahtiste ustega aastaajal on Põltsamaa linnuse õuel ka vabaõhulava, millel antakse üsna palju kontserte, millest suurim on iga-aastane Põltsamaa Fest.
Et tegemist on ühe ja sama kavaga kahel järjestikusel õhtul, siis pole kuigi tõenäoline, et publik siia ankrusse heidaks, kohapeal telkida tahaks või niisama vedelema jääks. Päris lukku linnuse hooviväravaid ööseks ei pandagi ja õuevalve on sisse seatud n-ö libiseva graafiku alusel.
Rutt Tänava sõnul pisut vandaalitsemas ikka käiakse, enamasti jääb inimestele ette laulukaare kilekate, millele kividega auke sisse loobitakse. Kevade poole, kui õu oli täis pinke, said mõned kohalikud noorhärrad asjast nii aru, et pingid ja tantsupõrand on see materjal, mida igaüks oma parema äranägemise järgi jalgrattatrikkide jaoks kohandada võib.
“Probleemid on ikka olnud kohalikega, mitte turistidega, kuid õnneks pole politseid küll kunagi vaja olnud välja kutsuda,? räägib Tänav.
Ega palju aega üle jää
“Mis on õnn? Rahulolu maailma ja iseendaga,? mõtiskleb Rutt. “Kui me käime Võisikul, sõidame sealsele õuele, imetleme ilusat ja ajaloolist mõisahoonet, siis märkame ka seda, et seal käib ringi nii palju õnnelikke inimesi, nad tahavad suhelda ja tunduvad nii rõõmsad. Nad elavad oma väljamõeldud maailmas, nagu teeb seda tegelikult igaüks meist.?
Rutt tunnistab, et ega tal Põltsamaa Muuseumi juhatamisest just väga palju aega üle ei jää, sest ta püüab teadlikult pragmaatiline olla, oma (pere)eluga hakkama saada.
“Õnnelik olemisest ei tea ma eriti midagi, aga püüan vähemalt rõõmus olla,? ütleb ta, avaldades samas lootust ja usku, et elu kõige õnnelikum aeg seisab just lähitulevikus ees.
?Ma olen nii palju lastega üksi olnud, lapsed mul ka ainult tütred, ega ma jaga sellest meeste maailmast suurt midagi. Võib-olla siis, kui mul oleksid pojad, poleks ma äkki julenudki nendega üksinda ära tulla,? mõtiskleb Rutt Tänav.
Tema tütred hoiavad igatahes kokku. Kui nad pole parajasti ühes ja samas toas, siis on nad igal juhul koos MSN-is.
Kuigi ema ei kiida liigset arvutis istumist heaks, arvab ta, et see variant on noortele siiski parem kui bussijaamas jõlkumine.
Meeldivad siirad inimesed
Mida teeks Rutt Tänav siis, kui tal oleks palju aega ja ka rahalisi võimalusi?
“Tahaksin olla lastega koos! Minna nendega näiteks reisile. Siiamaani on aga ikka alati olnud nii, et kui ka aega oleks olnud, siis polnud raha. Nii ei oska mu tütred eriti midagi tahtagi ega oska ma ka neile midagi välja pakkuda. Nad on küll proovinud Euroopa noorte programmiga vabatahtlikule tööle pääseda, aga pole seni õnnestunud. Nii pragmaatilised me aga pole, et oleksime osanud raha küsida, et vahetusõpilaseks saada.?
Oma unistustes on Rutil väga palju vaba aega. “Ma läheksin igale poole. Tahaksin olla õnnelik ja tahaksin olla rahul.?
Rutt meenutab, et üsna kaua aega andis Queen talle muusikalises mõttes väga palju, see ansambel tundus olevat eriti siiras ja emotsionaalne.
“Mulle üldse meeldivad inimesed, kes on siirad, tulised ja emotsionaalsed, kes teevad oma tööd naudinguga,? kinnitab Rutt. “Teatris tahan näha, et näitlejad ka etendust ja olukorda naudivad, et neil on lust seda teha! Nii tundsin viimati “Georgi? aegu, see oli tohutu emotsioon. Kolmandast lausest peale hakkasin ma juba nutma, see kuidagi klappis mulle väga hästi ja mõjus nii tohutult.?
JAANIKA KRESSA
