Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav võttis detektoristidelt vastu üle 20 erineva tulirelva, millest osadel on kinkijate hinnangul ka küllalt suur kollektsiooniväärtus. Muuseumile anti üle viis poolautomaatvintpüssi SVT-40, neli automaatvintpüssi AVS-36, üheksa Mosini vintpüssi, üks Degtjarjovi kergekuulipilduja, kolm Maximi raskekuulipildujat ja kaks miinipildujat. Relvadega oli kaasas laskemoon, mille kohale kutsutud demineerijad ära viisid.
“66 aastat tagasi peidetud relvad ja laskemoon avastati Rutikvere mõisast tavalise otsingu käigus. Relvad olid ka tolle aja reeglite järgi deaktiveeritud,? rääkis Vooremaale Detektoristide foorumi liige Urmas Kuusik.
Põgenevad punaväelased jätsid relvad maha
“1941. aasta lahingute ajal olid mõisas kaitsepositsioonidel Viljandi ja Võru hävituspataljoni võitlejad ning punaväelased, kelle ülesandeks oli takistada Adavere suunalt edasi tungivaid Saksa vägesid. Ööl vastu 22. juulit puhkenud lahingu käigus tekkis pööre, kui sakslased püüdsid tiibadelt Rutikvere mõisa kaitsjate selja taha tungida. Puhkenud paanilise taganemise käigus jätsid jõge ületavad punaväelased ja hävituspataljoni võitlejad maha oma relvastuse ja laskemoona. Tõenäoliselt matsid leitud relvad maha saksa sõjaväelased,” selgitas Kuusik.
Möödunud laupäeva õhtul Põltsamaa iidsesse linnusesse kogunenud mehed kinnitasid, et nende puhul pole sugugi tegemist mingite eriliste militaristidega, kes otsiksid tingimata ainult relvi. Eesti Detektoristide Klubi on tänaseks juba poolteist aastat netifoorumis mõtteid vahetanud. Foorumisse kuulub üle 170 inimese üle Eesti, kes nimetavad ennast sõpruskonnaks ja plaanivad lähitulevikus lisaks foorumile
ka tegeliku klubi moodustada. “Oleme rohkem mündiotsijad ja meid võib sageli kohata näiteks mererannas,? selgitasid detektoristid. Mündijaht on veretu ja kaevatud augud ajab õige detektorist alati kinni. Tavalisteks leidudeks on kuni paar sajandit vanad mündid, padrunikestad ja kaotatud olmeesemed. Tihti on aga oksiidid leitud münti juba niipalju kahjustanud, et sellel pole enam numismaatilist väärtust.
Ajaloohuvilised pole omakasu peal väljas
Foorumi kaudu sõpru Rutikverre talgutööle kutsunud Annes Kabeli kinnitusel ei käi kõnealune detektoristide seltskond näiteks Sinimägedes ega muudel keelatud aladel. “Sellist süüd, et oleksime kellegi hauarahu rikkunud, meie sõpruskonnal küll ei ole. Samas ei tunne meie kindlasti igat meest, kes detektoriga võib ringi käia, kuid foorumi põhimõte on see, et oleme küll ajaloohuvilised, kuid mitte omakasu peal väljas,? selgitas Kabel.
Annes Kabelile kuuluvast Rutikvere mõisast on järel vaid mälestus, sest mõisahooned põlesid 1950. aastatel ja neis, kus veel elada saab, on inimesed sees.
“Tahtsime Rutikveres teha oma klubi aastalõpu üritust ja kogunesime seetõttu sinna. Relvad ja laskemoona leidsime koristuskampaania käigus,? rääkis mõisaomanik.
Põltsamaa muuseumile annetasid leidjad relvad heast tahtest ja lugupidamisest ajaloo vastu. “Selle järgi, mis meie leidsime, võib ütelda, et vene väeosa oli 1941. aastal hästi relvastatud ja et neil oli ka küllalt laskemoona, aga minema jooksid nad Rutikverest argpüksi kombel,? kommenteerisid mündiotsijad relvaleidu.
JAANIKA KRESSA
