Teisipäeval külastas Jõgeva valda Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărășan. Kolm aastat Eestis suursaadikuna ametis olnud naisele meeldis enim värskelt valminud Palamuse lasteaed Nukitsamees. Lisaks jätsid jõgevamaalased talle sooja mulje.
Suursaadiku visiiti Jõgeva vallas saatis lakkamatu päikesepaiste. Olgugi et ilm oli külmavõitu, ei tundunud see suursaadikut heidutavat. „Tere!“ hüüatas ta rõõmsalt autost väljudes. Hommikune lipuheiskamine toimus küll jahedas kevadilmas, kuid pärast seda siirdus suursaadik visiidile erinevatesse valla paikadesse.
Riikidevaheline koostöö suurenenud
Daniela Mihaela Cămărășanile näidati Jõgeva muusikakoolis helilooja Alo Mattiiseni tuba ning viidi ringkäigule Baltic Scanola Painküla tehasesse. Viimasena väisas suursaadik Palamuse uut lasteaeda Nukitsamees. Päeva lõpuks tutvus suursaadik Jõgeva valla volikogu ja vallavalitsuse liikmete ning ettevõtjatega.
„Arvan, et see on alles algus edasisele koostööle,“ avaldas suursaadik kohtumise alguses lootust.
Otsus mõlemas riigis vastastikku saatkonnad avada sündis 2014. aastal. Oktoobris 2016 avati Rumeenia saatkond Eestis ning aasta varem Eesti saatkond Bukarestis. „Olin esimene suursaadik, kes sai oma volikirja värskelt ametisse saanud president Kersti Kaljulaidile üle anda,“ märkis Cămărășan.
„Viimastel aastatel on koostöö hariduse, kultuuri ja ettevõtluse valdkondades suurenenud,“ märkis suursaadik oma ettekandes. Ühtlasi said kohaletulnud esimestena näha turismivideot, mille mitteametlik esmaesitlus toimus just Jõgeval. Ametlikult näidatakse klippi homme.
Daniela Mihaela Cămărășan hindas koostööd Rumeenia ja Eesti vahel heaks, kuid soovis, et suhted veelgi tiheneksid. „Oleme huvitatud sarnastest tegevusaladest Eesti ettevõtjatega ja ma olen valmis meeleldi Rumeenia ettevõtjatega kontakte vahetama,“ märkis suursaadik.
Suursaadikut kuulama tulnud volikogu ja vallavalitsuse liikmed tundsid enim huvi Rumeenia kultuuri, turismi ja majanduse vastu.
Lasteaed kui hea näide koostööst
Intervjuus Vooremaale rõhutas suursaadik, et jäi päevaga Jõgeva vallas rahule. „Kohtusin väga toredate inimestega ja suurepäraste paikadega. Inimesed siin jätsid mulje, et olen just kui kodus.
Lasteaed Palamusel näitas, et eestlased soovivad oma lastele pakkuda parimat võimalikku tulevikku. See on ka Rumeeniale väga hea eeskuju, sest valitsus otsib täna näiteid positiivsest avaliku ja erasektori vahelisest koostööst,“ märkis Rumeenia suursaadik.
Positiivse mulje jättis ka Scanola õlitehas. „Soovisin teada, kuidas nad tehast arendavad ja mil moel eksporti korraldatakse. Suursaadikuna tuleb palju majandusküsimustega tegeleda, et oma kodumaaga sarnasusi leida. Nii saab sealgi Eestist rääkida ja koostöövõimalusi otsida,“ sõnas Cămărășan.
Rumeenia ja Jõgeva valla vahel on ennegi koostööd tehtud. Seda möödunud aastal, kui Rumeenia rahvusvahelisse laste kunsti ja inglise keele õppe laagrisse saadeti viis kunstikooli last ja kaks õpetajat. Laagri eesmärgiks oli õpetada lastele inglise keelt läbi kunstilise loomingu.
Abivallavanem Viktor Svjatõšev hindas toonast laagrit väga heaks. „Kõik jäid rahule. Sel aastal on laagrisse minemas kümme last ja kolm pedagoogi. Nii need suhted tasapisi arenevad,“ märkis abivallavanem. Projekt kestab kokku kolm aastat.
„Eelmisel aastal alustatud laager on minu arvates alles algus. Kui inimesed üksteist tundma õpivad, areneb nende vahel usaldus, mis laieneb ka teistele elualadele. Iga algus on raske, kuid oluline on esimene samm astuda,“ arvas suursaadik.
See aasta on Rumeeniale mitmes mõttes oluline, sest 1. jaanuarist täidab ta Euroopa Liidu eesistujariigi rolli. Kui esialgu arvati, et sisepoliitilistes heitlustes Rumeenia ei pruugi ülesandega hakkama saada, siis Cămărășan kinnitas, et riik võtab juuni lõpuni kestvat ülesannet väga tõsiselt. „See on meie prioriteet ning peame oluliseks, et täidaksime oma rolli võimalikult hästi.“
Kolm aastat Eestis elanud Cămărășan püüab end ka kohaliku poliitikaga kursis hoida. „Suursaadikuna peab kogu aeg teadma, mis riigis toimub,“ rõhutas ta. Nii ei maksa imestada, et ühed põnevaimad sõnad, mis suursaadik eesti keeles öelda oskab, on viisakusväljendite kõrval näiteks välisministeerium ja kaitseministeerium. „Stenbocki maja ka!“ naeris ta lõpetuseks.
KERTTU-KADI VANAMB
