|
|
Möödunud laupäeval avati Rõuges monument eesti emadele, mille püstitamise heaks annetas ligemale viis tuhat inimest enam kui miljon krooni. “Kui rahvas selle mälestusmärgi omaks võtab ja selle juures käima hakkab, siis olen kõige õnnelikum inimene,“ tunnistas kuus aastat oma elust Eesti Ema kuju püstitamisele pühendanud võrumaalane Hans Sissas. </td> |
3,6 meetri kõrgune Eesti Ema kuju on kujurite Riho ja Ilme Kulla kavandi järgi välja raiutud Udmurtiast toodud valgest marmorist. Kuju valmimine võttis aega kolm aastat ning selle kallal töötasid kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus. Lõpliku lihvi andsid taiesele siiski skulptorid ise.
Monumendi püstitamiseks kulus laias laastus 1,7 miljonit krooni. 60 protsenti sellest tuli rahva annetustest, mida aitasid koguda Eesti Naisliit ja represseeritute ühendused. Riik toetas ettevõtmist umbes poole miljoni krooni ja represseeritute abistamise fond 200 000 krooniga.
Monumenti ümbritsev plats valmis arhitekt Peep Jänese projekti järgi möödunud aasta septembris ning selle väljaehitamist rahastasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Rõuge vallavalitsus. Maatüki, millele Eesti Ema kuju püstitatud, annetas selleks otstarbeks Austraalias elanud endine rõugelanna Ella Brauer.
„Ema kujutavaid mälestusmärke pole püstitatud just palju ning need, mis on, kujutavad enamasti leinavat ema. Siinne mälestusmärk kannab aga positiivset sõnumit emast kui eluandjast,“ ütles monumendi patroon proua Ingrid Rüütel laupäevasel avamistseremoonial tuhatkonna kogu Eestist kokku sõitnud inimese ees. „Just eesti emad on olnud need, kes on lastele kodunt kaasa eesti keele ja eesti meele ning kes on lapsed lugema õpetanud. Emad on olnud ajast aega ka rahvapärimuse kandjad.“
Käänuline tee
Eesti tublide ja palju kannatanud emade auks mälestusmärgi püstitamise ideest tegi Hans Sissas tegelikult juttu juba üheksa aastat tagasi president Lennart Meriga, kes toona valmistus endisi poliitvange ja represseerituid Murtud Rukkilille märgiga tunnustama.
„Kui presidendile oma mõttest rääkisin, ütles ta: „Te olete õigel teel“,“ meenutas Hans Sissas. „Seda, mida pidid üle elama küüditatud eesti emad, kes Siberis oma laste elude eest võitlesid, nägin ise kaheksa aastat Baikali ääres viibides. Ent kerge polnud ka neil emadel, kes kolhooside algusaegadel siin või põgenikena Läände siirdununa lapsi kasvatama-koolitama pidid.“
Tõsisem tegevus monumendi püstitamise nimel algas kuus aastat tagasi, mil Võru maavanema juures tuli esimest korda kokku vastav töögrupp. Siis ei teadnud Hans Sissas veel, kui käänuliseks jalge alla võetud tee kujuneb: ei läinud ju sugugi käiku esimene monumendikavand, ei saanud kuju ju sugugi paika sinna, kuhu esialgu mõeldud ega kulgenud rahakogumine sugugi sellises tempos, nagu loodetud. Sellele lisandusid veel inetud süüdistused Sissase enda aadressil.
„Olen tänulik oma abikaasale Ellule, kes mulle kõige raskematel hetkedel toeks oli ega lasknud alustatut pooleli jätta,“ ütles Hans Sissas, keda paljud möödunud laupäeval värskelt muutunud imago pärast ära ei tundnud: pikka patsi, mis viimasel ajal tema „kaubamärgiks“ oli kujunenud ja mille üle netikommentaatorid ilkuda armastasid, enam polnud.
„Lubasin selle maha lõigata, kui mälestusmärk püsti saab, ja lõikasin ka,“ ütles Sissas ja näitas taskust võetud patsi demonstreerides, kui pikaks temasuguse mehe juuksed kuue aastaga kasvada jõuavad.
Väldib võrdlemist
Küsimusele, kuidas ta suhtub Tallinnasse püstitatud Vabadussõja võidusambasse, mis vaatamata aastatagusele avamisele ikka päris valmis saada ei taha, vastas Hans Sissas, et ta tahaks igati vältida Vabadussõja võidusamba ja Eesti Ema monumendi võrdlemist: need on selleks liiga erinevad asjad. Üks on püstitatud Vabadussõjas võidu toonud sõjameeste, teine neid ja teisi tublisid eestlasi sünnitanud emade auks ning üks on oluliseks märgiks Põhja- ja teine Lõuna-Eestis.
„Ning küll see Vabadussõja võidusammas ka ükskord valmis saab: Andrus Ansip lubas seda, kui temaga viimati kohtusin,“ ütles Hans Sissas.
Tema ise ei kavatse aga sugugi n-ö loorberitele puhkama jääda, vaid koostöös Eesti Naisliidu ning haridus- ja teadusministeeriumiga aluse panna Eesti pere haridusfondile. Lisaks sellele kavatseb Sissas välja anda Eesti Ema sünnilugu kajastava fotoalbumi, mille trükkimiseks koguti annetusi ka mälestusmärgi avamisel.
Jõgevamaa represseeritud käisid laupäeval Rõuges tervelt viie suurema ja väiksema bussiga ja neid ühendava MTÜ Jõgevamaa Represseeritud juhatuse esimees Tõnu Käbi oli ka üks neist, keda Hans Sissas monumendi avamisel usina annetuste kogumise eest nimepidi tänas. Jõgevamaa esinduse üldine arvamus oli, et mälestusmärgi püstitamine eesti emadele oli väga õige asi ning valminud marmortaies on väga hästi õnnestunud.
iii
RIINA MÄGI
