Olete te kunagi proovinud roosidest šašlõkki teha? Kui pole, siis võite roosilinna Põltsamaa kultuurikeskuse galeriisse vaatama minna, kuidas see välja näeb. Ilus ja vaimukas, mis siis, et süüa ei kõlba.
Ah et kuidas roosišašlõkki tehakse? Lükitakse roosi kuivatatud õielehed ja lehed grilltikule ning asetatakse grillimisalust meenutavale metallkarbile. Pehmeid pallikesi meenutavatest elulõngaviljadest saab aga kujundada toreda jäätisetuutu: jäätiski on tuutus ju pallikestena.
Põltsamaa kultuurikeskuse taimeseaderingi tänavuse kevadnäituse teemadeks ongi köök ja söök. Teemavaliku ajendiks oli kasutada olev materjal.
„Mul endal oli tagavaraks paras ports puidust lõikelaudu ja üks vanapaar annetas meile suuremal hulgal vanu lauanõusid. Need sobisid just köögi- ja toiduteemaliste taimeseadete aluseks,” ütles taimeseaderingi juhendaja Eha Tralla. „Ringis käivad praegu suhteliselt väikesed lapsed – nelja-aastasest kuni kuuenda klassi õpilasteni – ja seadet n-ö nullist üles ehitama hakata on enamikuga neist pisut keeruline. Lõikelauale, taldrikule või tassi midagi kujundada suudavad nad aga küll. Õigupoolest on ka taimeseaderaamatutes palju näiteid lauanõude kasutamisest kompositsioonides.”
Söögi- ja köögiteema käsitlemist õigustab omal moel seegi, et väike kokkamine kuulub taimeseaderingi igapäevaelu juurde: kui lapsed pärast kooli kultuurikeskusse meisterdama tulevad, ei pea nad seda tühja kõhuga tegema, sest taimeteed, pakisuppi või kiirnuudleid on juhendajal neile alati pakkuda.
Ei viska ära
Söögi- ja köögiteemaga seoses said lapsed mitu ülesannet. Näiteks pidi igaüks kujundama lõikelauale oma kodusesse kööki sobiva kaunistuse ning meisterdama salvrätihoidja. Fantaasiat ja katsetamisjulgust on laste töödes rohkesti ja nende mahasurumist püüab juhendaja vältida. Tema asi on jagada sõbralikke soovitusi ja hoolitseda selle eest, et lastel suur valik materjali käepärast oleks. Seda hangitakse mitmel viisil. Maisi, päeva- ja õlglilli, hiina laternaid, mitmesuguseid kõrrelisi ja dekoratiivohakaid kasvatab Eha Tralla oma koduaias. Kui saabub aeg neid koristada ja kuivama sättida, kogunevad lapsed juhendaja juurde laagrisse.</p>
„Minu arust nendes laagrites midagi erilist justkui ei toimugi, aga lapsed ootavad neid väga,” ütles Eha Tralla.
Osa seadetes kasutatud materjalist võiks rangelt võttes jäätmete kategooriasse liigitada. Näiteks melonikoored on kuivatatult väga dekoratiivsed, õuna- ja tsitruselistelõikudest rääkimata.
„Ega ma midagi enne ära viskagi, kui olen veendunud, et seda taimeseades kasutada ei saa,” ütles Eha Tralla.
Miski pole igavene
Põltsamaa asutused-ettevõttedki on taimeseaderingile oma mitmesuguseid jääke annetanud. Näiteks leiab näituselt omaaegsest sanitaar-epidemioloogiajaamast pärinevaid klaasanumaid ning päästevestide täitematerjalist (neidki tootnud ettevõte on nüüdseks oma tegevuse lõpetanud) meisterdatud vesiroose.
„Kes tahab näha, mida Põltsamaal tehakse või tehtud on, tulgu meie näitusele!” ütles Eha Tralla muiates.
Fantaasiarikkaid ja lastepäraseid seadeid vaadates tekkis allakirjutanul kahtlus, kas vanemad ikka suudavad neid kunstiks pidada ja ruumikujunduses aktsepteerida või ei luba äkki lapsi nendega üle koduukse lävegi. Juhendaja on püüdnud seda probleemi ennetada selgitustööga nii laste kui ka vanemate hulgas. Vanematele on ta soovitanud, et laste töid vähemalt niikaua alles hoitaks, kuni lapsed ise nendest veel vaimustuses on, lastele aga sisendanud, et ükski asi pole igavene. Ja kui uued, põnevamad tööd peale tulevad, on lapsed kergesti nõus vanematest ja igavamatest loobuma. Kõik taimeseaderingis meisterdatu ei mahu ju ühtegi kodusse ära.
Mis aga taimeseaderingis käinud lapsi edaspidises elus saatma jääb, on harjumus midagi oma kätega valmis teha ning oskus kõige uskumatumatest materjalidest ilusat või kasulikku luua.
iii
RIINA MÄGI
