Eilne päev oli Jõgeva Gümnaasiumis rõõmsate taaskohtumiste päev: kui noored lauljad vahelduvad ansamblites üsna kiiresti, siis muusikaõpetajate hulgas on neidki, kes kõigil kaheteistkümnel aastal, mil ansamblite konkurssi Jõgeval peetud, kohal on käinud. Kel ka mõni aasta vahele jääb, tuleb mõne aja pärast jälle tagasi. Parksepa Keskkooli muusikaõpetaja Silja Otsar ja Türi Gümnaasiumi muusikaõpetaja Tiiu Schüts saidki seekord kokku üle mitme aasta.
?Minul jäi vahepeal neljal aastal Jõgeval käimata: olin väikese lapsega kodus,? ütles Silja Otsar. ?Aga nüüd tulin jälle. Siia lihtsalt tõmbab, sest nii põnev on teiste esinemist jälgida. Oma ansambli tüdrukutele ütlesin ka, et laulgu nad ise kuidas laulavad, aga kõige tähtsam on see, et nad muul ajal mööda linna ja poode ei kolaks, vaid saalis istuksid ja teisi kuulaksid. See on ju nagu üks korralik täiendkoolitus heale lauljale.?
Tiiu Schüts lisas, et tema oleks oma värskel tüdrukuteansamblil parema meelega veel natuke kasvada ja areneda lasknud ja alles tuleval aastal nendega Jõgevale tulnud.
?Aga tüdrukud palusid peaaegu pisarsilmil, et ma neil ikkagi Jõgevale tulla lubaksin ? juhul, kui ma nende esinemist vähegi kuulata kannatan,? ütles Tiiu Schüts. ?Siia pääsemine on noortele nii tähtis.?
Ainus väljund
Ka Pärnumaa tuntud muusikaõpetaja Toomas Voll tuli tänavu Jõgevale alles mõned kuud tegutsenud tütarlasteansambliga, mille liikmed, tõsi küll, laulnud ennegi tema juhendatavas neidudekooris Argentum Vox.
?Ega kooliansamblitel muud väljundit ju polegi kui Mattiiseni-päevade konkurss,? ütles Toomas Voll. ?Vahel olen küll endalt küsinud, kas seda võistlusmomenti siin üldse vaja ongi, aga tegelikult on: see paneb rohkem pingutama. Samas on tore, et konkurss mahub suurema festivali sisse, tänu millele saab siin alati mitmest väärt kontserdist osa. Mina olen ürituse patrioot aga juba sellepärast, et just meie Rapla muusikaõpetaja Thea Paluojaga panime aastaid tagasi siinsele muusikaõpetajale Maret Ojale ansamblite konkursi Jõgevale toomise ?kärbse? pähe. Ja hea, et panime: siin on alati nii tore käia.?
Zhüriisse ehk Suurde Kõrva kuuluvad tänavu Eesti Kontserdi kontserdiosakonna administraator Raili Jaanson, heliloojad Piret Rips ja Olav Ehala, Haapsalu Gümnaasiumi direktor ja muusikaõpetaja Andres Ammas, koorijuht Raul Talmar, Võrumaa poistekoori dirigent Tiit Raud, Võrumaa muusik Kait Tamra ja Vanemuis kontserdimaja direktor Kulvo Tamra.
?Olen elu jooksul vist sadades zhüriides istunud, aga Mattiiseni-päevade Suures Kõrvas olen esimest korda,? ütles Olav Ehala. ?Maret Oja on mind siia nii mitmel korral kutsunud, et lõpuks ei jäänud muud üle kui tulla.?
Kohe esimese, IV-V klasside ansamblite kontserdi kavast (järgmiste kontsertide kavad olid sel hetkel veel Suurele Kõrvale välja jagamata) leidis Ehala ka ühe enda kirjutatud laulu: ?Rüütlite laulu? filmist ?Don Juan Tallinnas?, esitajaks Türi kultuurikeskuse poisteansambel Poissmehed.
?Film ?Don Juan Tallinnas? tunnistati omal ajal Nõukogude Liidu aasta kõige kehvemaks filmiks,? ütles Ehala muiates. ?Aga nüüdseks on sellest siinmail vaat et kultusfilm saanud: praegu tundub see juba huvitavalt tobe, mitte lihtsalt tobe.?
Küsimusele, kas tema laulude esitajad peavad arvestama natuke karmima või hoopis leebema hinnanguga, vastas Ehala, et küllap jääb ta hinnates ikka õiglaseks. Seda enam, et ükski ansambel pole tema laulu repertuaari võtnud ju soovist talle meeldida: nad ei teadnudki siis veel, et ta Jõgevale tuleb.
Intonatsioon ja lavasarmHea lauluvalik ja hea seade on Alo-päevadel juba pool võitu.
?Kedagi kopeerides pole siin kunagi kaugele jõutud,? ütles Tiit Raud. ?Siin lüüakse läbi pigem millegi originaalsega. Ning juhendajad näevadki palju vaeva laulude seadmisega. Mõnikord on need seaded vägagi vaimukad ning seavad Suure Kõrva raske küsimuse ette, kas pidada tähtsamaks intonatsiooni puhtust või vaimukat ?õud ja esinejate lavasarmi.?
?Nagu elu näitab, löövad hiljem muusikaturul paremini läbi just lavasarmiga esinejad,? tõdes Piret Rips.
?Kõige parem oleks, kui mõlemad pooled oleksid tasakaalus,? lisas Raili Jaanson.
Parimate puhul see nii ongi. Eilse põhjal võib öelda, et juba neljandate-viiendate klasside ansamblite hulgas oli tärkavatest isiksustest koosnevaid, laval üsna teadlikult oma asja ajavaid ja üheainsa laulu terveks etenduseks mängida suutvaid seltskondi. Seda enam kehtib see tänaste, VIII-IX klassides ja gümnaasiumiastmes õppivate esinejate kohta.
?Alo Mattiiseniga seotud ettevõtmistesse on mul oma suhe,? ütles Alo kunagine õpetaja ja Jõgeva Muusikakooli kauaaegne direktor Elvi Kotkas. ?Kuigi ma nüüd olen suurema osa aastast Tallinnas, püüan Alo-päevade ajaks alati Jõgevale tulla. See on erilise auraga sündmus ? nii minu kui ka kogu Eesti noorte lauljate jaoks.?
Üleriigilise vokaalansamblite konkursi paremad kuulutatakse välja täna õhtul kell 19.30 Jõgeva Gümnaasiumi aulas.
RIINA MÄGI
