Praegu on mõneski maakonnakeskuses nii, et riigiasutused on laiali mitmel erineval aadressil asuvas majas. Inimesel on vaja suisa eraldi kaarti, mis aitab erinevate majade ja teenuste vahel orienteeruda.
Olukorras, kui on vaja külastada mitut riigiasutust, tuleb varuda piisavalt aega, et jõuaks ära käia erinevates asutustes. Selline asutustevaheline seiklemine jääb peagi minevikku, kuna loome maakonnakeskusesse riigimaja või paar keskset valdkondlikku maja
- aastal alustatud riigimajade kontseptsiooni kiitis valitsus heaks 2018. aasta märtsis. Rahandusministeerium koostöös Riigi Kinnisvara ASi ja teiste ministeeriumite, asutuste ja kohalike omavalitsustega viib ellu riigimajade projekti üle Eesti. Investeeringud on planeeritud 13 maakonda. Riigimajade kontseptsioon toetab riigireformi eesmärkide elluviimist.
Riik on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Riigimajade loomine koondades maakonnakeskustes pakutavad riigiteenused ühise katuse alla. Kui inimene astub riigimaja uksest sisse, võtab teda esimesena vastu ametnik, kes aitab leida õige spetsialisti, kelle poole pöörduda ning kes on vajadusel abiks erinevate e-teenuste vormistamisel.
Võti peitub koostöös
Näiteks, kui on soov taotleda sotsiaalvaldkonna toetust, suunatakse inimene Sotsiaalkindlustusameti esindaja juurde, kui aga on vaja uut passi, siis Politsei- ja Piirivalveameti esindaja juurde. Põllumehed saavad ühes kohas ajada oma asju nii Põllumajandusameti kui Keskkonnaametiga.
Tulevikus soovime riigimajja kaasata ka kohalike omavalitsuste teenused, näiteks sotsiaal- ja lastekaitse töötajad. Inimese jaoks pole vahet, kas teenust pakub riik või kohalik omavalitsus, tema jaoks on oluline saada vajalik abi. Kui näiteks kõiki sotsiaalvaldkonna teenuseid saaks tulevikus ühest kohast, teeks see inimese jaoks vajaliku toe saamise palju lihtsamaks.
Ühe katuse all töötades on asutustel lihtsam säilitada oma teenuseid maakonnakeskuses ja teha koostööd. Iga asutus ei vaja eraldi klienditeenindajat, vaid üks töötaja saab pakkuda erinevate asutuste teenuseid. Sama on juristi või mõne muu spetsialistiga. Riigimaja annab võimaluse pakkuda piirkonnas ka selliseid teenuseid, mille järele igapäevaselt nõudlust pole, kuid aeg-ajalt vajadus siiski tekib. Selline paindlik töökorraldus võimaldab pakkuda inimesele teenust ning samal ajal hoida kokku riigi kulusid parema ja paindlikuma töökorralduse näol.
Lisaks riigiteenustele pakub loodav maja universaalseid kontorikohti pealinna ametnikele ajutiste tööülesannete täitmiseks ja kohapeal kaugtööd tegevatele inimestele. Riigiasutustes on tööl järjest rohkem inimesi, kes soovivad elada väljaspool suuri linnu ja teha kaugtööd, mida võimaldab tänapäeva tehnoloogia.
Riigimaja Jõgevale
Kuna mõnes maakonnas on olemas juba uued ja sobivad valdkonniti sarnast teenust pakkuvad majad, siis on tulevikus mõnes maakonnas mitu maja, kuhu teenused on koondunud valdkondade kaupa. Kuid seal, kus saab, viime teenused kokku ühte hoonesse, et inimesel oleks mugav ja kiire riigiga asju ajada.
Ka Jõgeval on astutud juba esimesed konkreetsed sammud riigimaja suunas. Riigi Kinnisvara AS kuulutas märtsis välja riigihanke eesmärgiga leida Jõgeva riigimajale rekonstrueerimise projekteerimistöödeks peatöövõtja.
Tänaseks on partnerid leitud ning planeeritud tööd on alanud. Rekonstrueerimise käigus keskendutakse hoone sisemusele, et tagada hea sisekliima ning head töötingimused. Projekteerimisel koostatakse uus ruumiplaneering ning kaasajastatakse hoone tehnosüsteemid. Riigi Kinnisvara on arvestanud, et hoone projekteerimiseks kulub ligikaudu aasta ja sama palju ehitamiseks. Seega eeldatav riigimaja valmimisaeg Jõgeval on aastal 2021.
Loodan, et neil inimestel, kellel on tulevikus riigimajja asja, saavad oma asjad lihtsalt ja kiirelt korda aetud. Nagu artikli alguses sai öeldud, riik on loodud inimese jaoks.
Teeme selle nimel tööd, et aastaks 2022 saame öelda juba igas maakonnakeskuses kõigile: „Tere tulemast riigimajja!“
JAAK AAB, riigihalduse minister
