Riigikogu võttis vastu 2006. aasta riigieelarve

61.417.894.543 krooni suuruse riigieelarve vastuvõtmise vastu hääletas 24, erapooletuks jäi neli saadikut. 2006. aasta riigieelarve maht on 6,2 miljardi krooni võrra ehk 11,2 protsenti suurem lõppeva aasta omast. Järgmisel aastal langeb tulumaksu määr 24 protsendilt 23 protsendile ning maksuvaba miinimum suureneb kuuarvestuses 1700 kroonilt 2000 kroonile. Riigieelarve 61,4 miljardist kroonist 6,8 miljardit ehk 11 protsenti eelarve kogumahust, mis on neli protsenti sisemajanduse kogutoodangust, moodustavad välisvahendid, mis tulevad peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondidest ja projektidest. Peaminister Andrus Ansip ütles pärast eelarve vastuvõtmist riigikogus peetud kõnes, et tegemist on Eesti eduka majanduse eelarvega. “Ülioluline on see, et 2006. aasta riigieelarve jätkab nende väärt põhimõtete ja heade tavadega, millele pandi alus 1990. aastate esimesel poolel. Ma pean siinkohal silmas konservatiivsust kulutamisel ja riigieelarve tasakaalustatust,” rääkis valitsusjuht. Peaministri sõnul on majanduskasv teinud võimalikuks ammuoodatud pensionitõusu ning mitmed teised olulised sotsiaalpoliitilised sammud. Pensionitõus moodustab riigieelarve kasvust enam kui veerandi ehk absoluutsuuruses 1,7 miljardit krooni. “Võib ka nii öelda, et 2006. aastal hakkab iga vanaduspensionär saama kokku keskmiselt 4200 krooni enam kui lõppeval aastal,” märkis Ansip. Lisaks pikeneb uue riigieelarvega vanemahüvitise maksmine viieteistkümnele kuule. Ansip lisas, et peab oluliseks ka viljatusravi toetamist riigieelarvest, sest Eestis on 20.000 peret, kel pole võimalik viljatuse tõttu lapsi saada. Rahandusminister Aivar Sõerd sõnas, et järgmise aasta riigieelarve parandab majanduse ja ühiskonna tasakaalu, kuna selle prioriteetideks on sotsiaalsfäär, tervishoid ja haridus. “Eelarve lähtub põhimõttest, et majanduskasvu tulemused peavad kajastuma kõigi inimeste heaolu tõusus ja aitama kaasa kogu ühiskonna arengule. Majanduskasv lubab parandada paljude riigieelarvest sõltuvate inimeste majanduslikku olukorda,” lausus minister. “Me tagame palgatõusu kultuuritöötajatele, õpetajatele ja neile, kellest sõltub meie kõigi turvalisus.” Riigieelarve tuludest moodustavad 49 miljardit krooni ehk 80 protsenti maksulised tulud. Võrreldes 2005. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud 2006. aastal 10,8 protsendi võrra. Tulumaksu laekumiseks järgmisel aastal prognoosib valitsus 6,02 miljardit krooni (kasv tänavusega võrreldes 4,2 protsenti), sellest 3,215 miljardit moodustab füüsilise isiku tulumaks. Sotsiaalmaksu laekumiseks on eelarves kavandatud 20,07 miljardit krooni (kasv 11,5 protsenti), käibemaksu laekumiseks 15,05 miljardit krooni (kasv 9,6 protsenti), aktsiiside laekumiseks 7,172 miljardit krooni (kasv 9,6 protsenti) ning tollimaksu laekumiseks 345 miljonit krooni (kasv 5,8 protsenti). Riigilõivudest peaks järgmisel aastal eelarvesse laekuma 638 miljonit krooni (kahanemine 6,9 protsenti), riigi majandustegevusest 593 miljonit krooni (kasv 1,2 protsenti), tulusid varadelt 1,933 miljardit krooni (kasv 13,6 protsenti) ja varade müügist 989,5 miljonit krooni (kasv 83,7 protsenti). VOOREMAA