Tugev ja laiapõhjaline riigikaitse algab meist endist. Meie ühine pingutus tagab Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse ning meie elanikkonna turvalisuse. Selle igapäevase ühise tegevuse mõju ja edukust oleme eriti lähedalt näinud viimaste kuude jooksul.
Ei tasu unustada, et riigikaitse ja julgeoleku tagamine ei ole ainult sõjaline kaitse ja tegevus. Paari viimase kuu jooksul, tervisekriisis, oleme näinud kaitseministeeriumi, kaitseväe ja vabatahtlikkusele tugineva kaitseliidu olulisust. Nende organisatsioonide panust koroonakriisi lahendamisse ei saa kuidagi alahinnata.
Ligi 2000 kaitseliitlast ja kaitseväelast andsid oma osa viirusega võitlemisel. Ühtlasi nägime, kui tähtis on, et Eestil oleksid kriisivarud. Kui maske ja kaitsevahendeid nappis, oli kaitsevägi see, kes aitas tekkinud puudust 700 000 maskiga leevendada.
Riigikaitse algab meist
Kriis tõi ühiskonna teadvusesse taas varustuskindluse küsimuse. Riigikaitsekomisjonis oleme tekkinud võimelünki ja varustuskindluse küsimusi korduvalt käsitlenud ning me loodame erakondadeülesele koostööle, et uuteks kriisideks veelgi paremini valmis olla.
Eesti riigikaitse alustalade puhul räägime peale iseseisva kaitsevõime alati ka NATOst, Euroopa Liidust ja liitlastest üle maailma. Me teeme seda õigustatult – Eesti on osa rahvusvahelisest kogukonnast ja meie liitlased annavad meile parema julgeolekugarantii kui kunagi varem Eesti ajaloos. Samas teame, et riigikaitse algab meist endist ning sellest, kuidas seda kujundame ja väärtustame. Iseseisva kaitsevõimeta ei ole meil mõtet rääkida ka liitlaste abist.
Üks osa Eesti kaitsepoliitika põhimõttest on olnud vähemalt 2 protsendi eraldamine SKPst riigikaitsesse, millele lisanduvad liitlasüksuste vastuvõtukulud. See on kujunenud parteideüleseks konsensuseks. 2020. aastal tähendab see 615 miljonit eurot ning pikaajalist vaadet riigikaitsele, mille eesmärk on tagada meie kaitsetahe ja kaitsevõimekus. Nende vahenditega soetatakse üksustele uut varustust, investeeritakse taristusse, uute võimekuste väljaarendamisse ja seniste hoidmisse.
Algatatud kaitseinvesteeringute programm on seadnud eesmärgi saavutada kriitiline võimekus varem ja soetada uus varustus. Olgu selleks uued pikamaa tankitõrjerelvad, uued käsitulirelvad kaitseväelastele või uued kuulivestid. Lisaks veel tänavu jaanuaris avatud uus õhuoperatsioonide juhtimisekeskuse hoone, mis tagab koos kahe keskusega Lätis ja Leedus ööpäev läbi Balti riikide õhuruumi puutumatuse, ning loomulikult küberjulgeoleku väljaõppekeskus, mis käivitus aprillis.
Kriis tekitab võimalusi
Kahe protsendi nõuet ja seni kavandatud investeeringuid ei tohiks unustada ka majanduskriisi tingimustes. Iga kulutatud eurot tuleb hinnata kriitiliselt, kuid lühiajaliselt kerge otsusena näiv kaitseeelarve vähendamine seaks ohtu meie riigikaitse pikaajalise perspektiivi ja jätkusuutlikkuse. Järgnevatel kuudel on oodata sellel teemal tõsist arutelu ning ma loodan, et me leiame Eesti julgeoleku vallas parima võimaliku lahenduse.
Iga kriis pakub ka võimalusi. Üks kõrge potentsiaaliga valdkond, mis vajab riigi tuge ja võimestamist, on Eesti kaitsetööstus. See on suure arenguvõimalusega sektor, mis vajab valitsuse initsiatiivi ja riigikogu tuge. On üldteada, et kriisiajal on vastava varustuse hankimine välismaalt ülimalt keeruline. Edasi tuleb töötada sellega, kuidas arendada kaitsetööstust Eesti kaitsevõime osana ja kasutada ära tekkivat sünergiat. Rahvusvahelisele turule suunatud konkurentsivõimeline kaitsetööstussektor peab olema meie prioriteet. Kaitsetööstusettevõtted tegelevad kaitse- ja julgeolekuotstarbelise teadus- ja arendustööga, mis toob kasu Eesti mainele ja ettevõtlusele.
Investeeringud ja rahaline panus ei loe midagi Eesti inimeste kaitsetahteta. Mul on hea meel, et aasta-aastalt suureneb nende kutsealuste arv, kes astuvad ajateenistusse vabatahtlikult, kuid ka selles vallas on veel pikk tee minna. Kaitseliidu liikmete arv on jätkuvas kasvutrendis. Eri uuringutest näeme, et inimeste usaldus kaitseväe ja kaitseliidu vastu on suur. See kõik ei tule iseenesest ning riigikaitse olulisuse tutvustamist tuleb alustada juba varakult, olgu selleks riigikaitseõpetus gümnaasiumiastmes või teised isamaalised haridusprorammid. Eesti ühiskonna kaitsetahe on suur ning seda tuleb hoida ja veelgi suurendada. Riigikaitse on meie kõigi igapäevane ühine pingutus. Viimaste kuude sündmused kinnitasid seda taas.
Andres Metsoja, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Isamaa
