Nimelt on need juhtmesooned osutunud kõik peenemateks, kui standard ette näeb. Kes teab, kui palju tulekahjusid on olnud vabariigis just märgistusele mittevastavate (väiksema ristlõikepindalaga) juhtmete kasutamisest. Viimastel aastatel on meil olnud eriti palju tulekahjusid, mille põhjusi on hiljem raske kindlaks teha. Võib-olla on saatuslikuks saanud just peenema ristlõikepindalaga juhtmesoon.
Probleemist on teavitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kes saatis asja lahendamiseks Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile (TJI). Asjaga tegeles ka Jõgeva Tarbijakaitse Ühing, kes saatis samuti järelepärimise TJI-le. Kahjuks on probleemi uurimist ja asja lahendamist peetud alla 10 mm2 pindalaga kaablite korral mittevajalikuks. See tähendab, et nende paigalduskaablite tehnilisi nõudeid võib lihtsalt eirata.
Turul on märgistamata kaablit
2006. a. detsembrikuul avaldas EETEL-EKSPERT OÜ ajakirjas ELEKTRIALA artikli ?Paigalduskaablid ei vasta tehnilistele näitajatele?, mille juures oli avaldatud TJI spetsialisti kommentaar. Kommentaaris tunnistas spetsialist Taavi Lentso, et probleem on olemas ja tõesti on ilmsiks tulnud ohtralt märgistamata kaableid, seega ei vasta need kaablid Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele. Samuti lubas inspektsioon, et esimeseks eesmärgiks on kõrvaldada märgistamata kaabel Eesti turult ning kontrollida, et kaablite tehnilised parameetrid vastaksid nõuetele. Kontrollimist lubati alustada kohe uue aasta, s.o 2007. a alguses. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni internetiaadressilt www.tji.ee saame teada, et Eestis kehtib muutmatult sisepaigalduskaablite kohta standardisari EVS 720:1996 kuni EVS 722:1996. Kuni Eestis puuduvad vastavad harmoniseeritud standardid, peab kaabli maaletooja või tootja lähtuma Eesti standarditest. Ehitajatel soovitatakse kaableid, mille nõuetekohasuses ei saa kindel olla, mitte paigaldada. Vastasel korral võib tulla raskusi tööde üleandmisel. Huvitav, kuidas ehitaja oskab õigeid kaableid valedest eristada, kui kaableid müüvad hulgilaod ei oska seda isegi?
Käesoleva aasta 20. veebruaril teatas aga Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni spetsialist Taavi Lentso, et alla 10 mm2 pindalaga kaablite korral on määratud vaid juhtmesoone maksimaalne diameeter, sest ristlõike pindalast olulisem näitaja on soone takistus. Tule taevas appi! Siit võib järeldada, et juhtmesoone ristlõike pindala arvutamisel on vahepeal toimunud revolutsioon ja universaalne matemaatiline arv pii (3,14 ) , mida kasutati Egiptuses juba II a.-tuh. e.m.a., ei sobi enam Euroopa Liitu astunud Eestis paigalduskaablite kaablisoone ristlõike pindala arvutamisel.
Kas ristlõike pindala või takistus?
Kerkib küsimus, kas vaskkaablite puhul tõesti enam soonematerjaliks vaske ei kasutata, kui kaabli juhtmesoone nimiristlõike asemel loetakse oluliseks kaablisoone takistust. Härra Lentso niisugune avaldus tekitab lihtsalt segadust elektriseadmete tootjatele, elektripaigaldiste projekteerijatele, ehitajatele, elektrikutele jne. Juba elektrijuhtmete ja kaablite kasutuselevõtust peale on käsiraamatutes toodud kaablisoonte nimiristlõigetele (mm2) vastavad juhtidele kestvalt lubatud voolud amprites. Tundub, et nüüd tahetakse alla 10 mm2 juhtmete puhul segastel asjaoludel opereerida juhtme diameetri ja takistusega.
Praegu toodetavatele elektrimaterjalidele (kaablid, valgustid, lülitid, pistikupesad, ühendusklemmid, kaablikingad jne) on peale märgitud ühendusjuhtmete maksimaalsed ristlõike pindalad ruutmillimeetrites. Huvitav, kas nüüd tuleb nende märgistus muuta millimeetriteks? Selleks peab keegi hakkama tegema ümberarvestusi, tegema parandusi käsiraamatutes jne.
Seni, kuni ümberarvestused käivad, peavad elektritööde tegijad juhtmeid ja kaableid ostes käima, nihkmõõdik, tester ja kalkulaator käes, ning tegema ümberarvestusi Heauskne ehitaja ei või enam põrsast kotis osta, sest vastutus väära kaabli paigaldamise eest lasub ehitajal.
Tööpõld on lai. Mida segasem, seda parem. Jõudu tööle!
JÜRI LAURSON,
EV volitatud elektriinsener
