Profiratturitel tuleb tegeleda treenimisega ka puhkuse ajal. Tegite treeningsõitu ka siis, kui Teiega telefonitsi intervjuuks kokku leppisin. Millisel teel täpsemalt sõitsite?
Osalesin sõidul, mis korraldati järgmise aasta rattamaratonil kasutava uue raja avamise puhul. Nüüd kutsuti tippratturid Otepäält Elvasse ulatuvat rada proovima. Igatahes minu arvates on valminud väga hea rada. Jõgevamaalt võrsunud jalgrattasportlastest olid rada läbi sõitmas ka Erki Pütsep ja Andrus Aug.
Spordiga on tegelenud ka Teie isa. Milline on tema mõju Teie jalgrattaspordihuvi väljakujunemisele ja arenemisele?
Isa Riho Mandri harrastas samuti jalgrattasõitu. Tudengiaastatel kuulus ta ka Eesti Põllumajanduse Akadeemia meeskonda. Tema mind rattaspordi juurde tõigi. Praegugi aitab ta mind niipalju, kui suudab.
Kus asub Teie kodu?
Elan Laiuse lähedal Vilina külas.
Kuidas laabus koostöö esimese jalgrattatreeneri Mati Värviga?
Kohtasin Mati Värvi viimati eelmisel nädalal. Praegu töötab ta Tallinnas ühes sporditarvete kaupluses. Oma esimesest treenerist on mul väga head mälestused. Kuigi meie koostöö kestis vaid mõned aastad, võlgnen talle tänu paljude heade tulemuste eest.
Kas esimese treeneri mõju jääb sportlasele alatiseks püsima, ükskõik, millistel võistlustel ta hiljem võistleb ja millisel positsioonil ta on?
Kindlasti on esimene treener oluline. Samas tähendab sportlase jaoks palju iga treener, kes teda ühel või teisel etapil juhendab.
Millised on praegu suhted Jõgevamaa jalgrattaspordi traditsioonide rajaja, NSVL meistersportlase Kalev Raudsepaga?
Eks ta ikka mõne hea sõna minu toetuseks ja nõuandeks poetab. Kui nüüd kokku saame, vahetame tavaliselt muljeid võistlustest.
Missugune esimestest võistlustest on kõige paremini meelde jäänud?
Kindlasti on hästi meelde jäänud üheksakümnendate aastate algul toimunud Riho Suuna Velotuur, kus sain sõita võidu tugevate konkurentidega, tunda tõelise võidusõidu hõngu. Meeldiv oli ka võistluste kambavaim.
Kuidas läks Teie jaoks esimestel Eesti meistrivõistlustel 2000. aastal?
Ma sain eraldistardis teise koha.
Millal sai Teist välisriigis, Prantsusmaal treeniv Eesti rattur?
Treenin Prantsusmaal alates 2003. aastast.
Miks just Prantsusmaa Eesti rattureid meelitab?
?Prantsusmaa on suurtest rattariikidest eestlastele parim treeningupaik, sest meile sobib kõige paremini prantslaste temperament. Prantsusmaa on suurte kogemustega riik rattaspordi alal. Rattasõitu soodustab ka kohalik kliima.
Millises linnas Prantsusmaal elate?
?Praegu elan ST Etienne?is. Tuleval aastal kolin aga Chamberys, kus elavad ka Eesti ratturid Erki Pütsep, Janek Tombak ja Jaan Kirsipuu.
Kas fakti, et 2006. aastaks olete sõlminud profilepingu klubiga Auber 93, võib pidada teie senise sportlasetee üheks tippsaavutuseks?
Kindlasti on see tunnustus. Auber 93 on klubi, mis üritab viia noori jalgrattureid väga kõrge taseme poole. Sellest klubist läheb igal aastal paar meest edasi kõrgemasse divisjoni.
Kuidas üldse toimub lepingu allakirjutamise tseremoonia jalgratturi ja profiklubi presidendi vahel?
Kõigepealt rääkisime klubi presidendi Stephan Javaletiga teemal, mis tingimustel on ta nõus mind klubisse võtma, ja seejärel sõlmisime lepingu. Eks klubi ootab minult tulemusi ja mina klubilt mõistvat suhtumist.
Kas päevad muutuvad nüüd pingelisemaks?
Arvan, et mitte. Pigem on olukord lihtsam, sest profiklubis on jalgratturite tegevus hästi organiseeritud.
Millisel maastikul Teile kõige paremini sõita meeldib?
Mulle meeldib hästi sõita mägedes, sellisel maastikul saan paremini hakkama kui sirgel teel.
JAAN LUKAS
