Rehepeksupäev enne ja pärast vihma

Kui möödunud reedel Pajusi valla Loopre-Lepiku talus rehepeksupäeva korraldati, tuli päikegi aeg-ajalt pilvede vahelt välja. Vihma oli vahepeal sadanud tublisti, sest kruusakattega tee, millest Loopre-Lepiku tallu  jõudmiseks üle ega ümber ei pääse, tekitas autole liivakarva “värvikihi”.


Ka reede õhtupoolikul tuli taas vihma. Rehepeksupäeva hing ja eestvedaja, põllumajandusühistu Pajusi ABF juhataja Lembit Paal lausus, et alles poolteist tundi enne viljapeksu algust kallas seal veel lausa paduvihma, mistõttu jäid kohale tulemata ka Põltsamaa lasteaia lapsed. Kõigele vaatamata oli rahvast täiesti piisavalt.

Ettevalmistusteks kulub aasta

Paali sõnul on selle kõrvaltvaataja jaoks võib-olla üldse mitte märkimisväärse sündmuse puhul tegemist tõsise tööga, kus osales aktiivselt viis-kuus inimest.  Rehepeksupäevaks valmistumisele kulub tegelikult terve aasta, sest kuni saja-aastaste masinate töölesaamiseks tuleb näha väga palju vaeva, et leida neile vajalikke osi. Lisaks oli rehepeksupäeva korraldamisel abiks paarkümmend vabatahtlikku. Ainuüksi talu ümbruse trimmerdamisele kulus kuus tööpäeva.

Vaatamata väikesele Pajusi valla poolsele toetusele, on sellise ettevõtmise läbiviimine suurt eeltööd nõudev ja kulukas. Lembit Paali sõnul on nad oma meeskonnaga otsustanud, et aasta pärast enam rehepeksupäeva ei korraldata. Pealegi ei suuda ta enam teda selles ettevõtmises abistanud inimesi piisavalt motiveerida, et nad kannaksid jätkuvalt seda suurt lisakoormat muude tööde-tegemiste kõrvalt. Kaasata tuleb ju ka põllumajanduses tegutsevaid inimesi keset nende kõige kiiremat tööaega. Võib-olla hakatakse Loopre-Lepiku talus edaspidi hoopis tõsisemalt Eesti Hobusekasvatajate Seltsiga koostööd tegema ja ratsavõistlusi kui atraktiivset ja vaatemängulist spordiala vallarahvale  n-ö koju kätte tooma. Aga eks siingi tulevad ette teatud piirid, eriti veel siis, kui kriitikud leiavad, et vaatamata korraldajate pingutustele ja isiklike säästude mängupanekule, pole kõik ikka piisavalt hästi tehtud.

Külalistele pakuti kohalikku toitu

Lembit Paal rõhutas, et peab Eesti kui agraarmaa ajaloo ühe kõige olulisema osa tutvustamist äärmiselt oluliseks. Meie aktiivse põllumajanduse ajalugu ulatub umbes 150 aasta taha või veidi kaugemale, põldu on aga siin mail haritud aastatuhandeid.

Tänavu said rehepeksupäevale kohale tulnud näha Hercules maamootorit, mille omapäraks on väljaspool mootoriplokki liikuv väntvõll ja keps. Tänavu oli masinate tutvustamine paremini läbi mõeldud ning masinaid ja nende ümber toimuvat sagimist jälgiti piirdeaia tagant. Nii said kõik huvilised  toimuvast ülevaate. Rehepeksupäeva juhtis Jõgeva maavalitsuse arendusnõunik Vahur Kukk. Ta esitas rahva seas ringi liikudes küsimusi, tahtes muu hulgas teada, mis oli Kalevipoja isa nimi, millist nime kandis laev, mille Kalevipoeg ehitas, aga sedagi, mille poolest on eriline rukkisort ´Sangaste`.

Pajusi külaseltsi tegusad naised pakkusid külalistele  talgupäevale kohast mulgi putru, mille kõrvale sai võtta samas  küpsetatud liha. Kogu toit oli seega pärit otse kohapealt.  Rehepeksupäeva uudistamas olnud Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänava hinnangul on endisaegsete masinate tutvustamine tööprotsessis väga tänuväärne tegevus ja pakub huvi eelkõige vanemaealistele inimestele. Just seetõttu oli ta seekord seal oma Aidus elavate vanematega, kellele niisguste masinate nägemine ja meenutamine nende noorusaega meelde tuletas ning nostalgilises mõttes äärmiselt tähtis on.  Naisterahvana talle masinad kindlasti sellel määral huvi ei paku nagu meestele, ent see keskkond, kus neid tööprotsessis esitletakse, on Rutt Tänava sõnul lausa eksklusiivne.

Tema kinnitusel oli tore, et ka Adavere põhikooli õpilased  kohal olid ning selleks lausa jalgsi- ja jalgrattamatka ette võtsid. Adavere kooli direktori Sirje Jõemaa sõnul on neil traditsiooniks lastega Loopre-Lepiku talu rehepeksupäeval käia. Nende koolis tähistatakse seda päeva rahvakultuuriga tutvumise päevana, kus hommikul küpsetatakse leiba, loetakse rahvakultuuri tutvustavaid raamatuid ja pärast minnakse kogu kooliperega rehepeksupäevale.

Jõemaa tõdes, et lastele on oluline ka matk, hobuste nägemine  ja ka hobukaarikuga sõitmine. Rehepeksupäeva tähendust on lastel raske hoomata. Koolijuht tunnistas aga, et rehepeksumasinad tuletavad talle meelde Abjas veedetud lapsepõlve. Need talumehed, kellel õnnestus küüditamisest pääseda, töötasid siis veel mõnda aega selliste masinatega.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus