“Pärast möödunud aasta augustis põllumajandusliku maa kasutust reguleeriva määruse kehtetuks tunnistamist sattusid just maareformi läbimata maad kasutanud isikud raskesse olukorda, sest ei saanud enam taotleda põllumajanduslikku keskkonnatoetust ning täita varem võetud pikaajalisi kohustusi,” selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Uus kord ehk ajutise kasutusõiguse andmine võimaldab nimetatud maad taas kasutusele võtta ning säilitada või taastada poollooduslike koosluste ilmet ja liigikoosseisu. Ka saavad selliste maade kasutajad taotleda toetusi.”
Määrusega reguleeritakse vaid nende maade ajutiseks kasutamiseks andmist, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse, kuid mida veel ei ole jäetud ka riigi omandisse.
Maade ajutiseks kasutamiseks andmist korraldab maavanem või tema poolt volitatud isik.
Ajutine kasutamine on tähtajaline, leping sõlmitakse mitte kauemaks kui kaheks aastaks või kuni maareformi käigus maaomaniku määramiseni.
Määrusele seati kehtivustähtajaks kolm aastat, et tagada maareformi sisuline lõpuleviimine kõnealuste reformimata põllumajandusmaade osas. Nende maade suhtes tähendab maareform sisuliselt kasutusvaldusse andmist, milleks eeltoiminguid peavad tegema kohalikud omavalitsused.
?Vastuvõetud määrus lahendab põllumeeste jaoks terava probleemi, kuid samas annab kohalikele omavalitsustele selge suunise maareformi lõpuleviimise kohustusest. Reformimata maade ajutisest kasutusest ei saa püsivat lahendust, meie eesmärk on maareformiga ükskord lõpule
jõuda,” rõhutas minister Tamkivi.
AGNES JÜRGENS,
keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
