Jõgeva haiglasse pääseb praegu nii polikliiniku peauksest kui ka haigla vastuvõtust. Eelmisel nädalal andis endast toimetusele teada Asta Nuudi, kes liikumisraskustega abikaasat arstile saates ootamatusse olukorra sattus.
„Kõigepealt aitasin trepist üles oma abikaasa. Kui ära tulema hakkasime, tuli tuttav proua rulaatoriga. Aitasin tema ka üles. Trepp on seal suhteliselt pikk ja järsk, eriti liikumisraskustega inimestele,“ muretses Asta.
„Sees, ukse taga oli silt, et ratastooliga patsiendi puhul tuleb helistada. No hästi, võib-olla on kõigil ratastooliinimestel saatjad kaasas, kes kõigepealt saavad minna uurima, mis või kuidas, aga rulaatoritega käivad need ka, kes muidu ise hakkama saavad.
Kui oled liikumisraskusega, ukse juurde kohale jõudnud ja siis ümber haigla teisele poole saadetakse, on see päris pikk maa, ligi pool kilomeetrit. Silmaarsti juurest, kust tavaliselt oleme käinud, on uks kinni. Teeks või korjanduse, et haigla ukse juurde ka kaldtee saaks.“
Haiglajuhile oli see avaldus ootamatu. „Alati on liikumisraskustega inimesed pääsenud arsti juurde haigla vastuvõtu kaudu, kogu aeg on nii olnud,“ oli doktor Peep Põdder hämmeldunud.
„Vähe sellest, vastuvõtust saab laenata haiglas liikumiseks ratastooli,“ julgustas haiglajuht.
„Haiglasse pääseb praegu nii haigla peauksest (polikliiniku uksest) kui ka haigla vastuvõtust. Mõlemal pool kontrollitakse palavikku, tuleb desinfitseerida käed, antakse kindad ja mask.
Tõesti, vallamaja uksest haiglasse praegu ei pääse, sest niipalju kontrollpunkte haigla mehitada ei jõua.
Ümber haigla suunatakse ka need, kel haigla peaukse juures leitakse olevat palavik, sest vastuvõtu juures on sisse seatud isoleerimisboks,“ selgitas ta.
Haiglajuhil on jälle teistpidine mure – õed, kes palavikku mõõdavad, saavad patsientidelt pragada. Küll on põhjust öelda, et pole mõtet palavikku mõõta, ma tean, et mul pole. Küll, et mis nalja te siin teete! Ei taheta kanda ei maski-kindaid ega desinfitseerida käsi, mis praeguses olukorras on hädavajalik.
ANDRA KIRNA
