10. septembril pidas Raatvere külaseltsing Rannal Marja majas Lauri Kettuneni 120. sünniaastapäeva auks tore õhtu. Marja Maja on huvitavalt restaureeritud külalistemaja, mille tegi korda soomlanna Marja Korpimäki.
Eestlastele on Lauri Kettunen tähtis Kodavere murraku uurijana, ta on ka luuletusi kirjutanud, muuseas eesti keeleski. Õhtu jooksul esitati luuletusi eesti keeles kirjutatud luulekogust “Südame sillad”. Peale kohalike oli külalisi Alatskivilt, Omedust ja Halliku Maanaiste seltsist.
Elle Pintson tõi omajuhendatud koduloolisest uurimistööst välja Kettuneni eluloolisi seiku. Selgus, et soome keeleteadlane oli väga liikuv ja paljuga tegelev. Hulk huvitavaid lugusid tema elust on salvestistena olemas Tartus Kirjandusmuuseumis.
Koduloolane Helgi Suluste esitles oma uut raamatut “20. sajandi Kodavere päästetud pildid”, milles leidub 600 fotot koos kommentaaridega. Lisapalana luges ta ette omakoostatud humoorika vanapärase keelepruugiga kosjakuulutuse, mis oli väga pikk ja põhjalik.
Kohvilauas leidusid kõige muu hea ja parema kõrval ka otse Soomest tellitud karjala pirukad. Ilusasti laulsid vahelduseks kaks kena kohalikku piigat, Merle Müür ja Merike Jaanisk. Õhtu meeldis kõigile, oli hariv ja pakkus midagi ka hingele. Hästi mõjus Marja maja aura, kus loodetakse edaspidigi kohtuda.
Lauri Kettunen sündis 10. septembril Ida-Soomes, keskhariduse omandas Kuopios, 1908. a. lõpetas Helsingi Ülikooli. Teaduslikku tööd alustas 1906. a. naaberkihelkonna sõnavara kogumisega. 1907. a. viibis Rootsis nn. metsasoomlaste juures, mille kohta ilmus 1909.a. 150-leheküljeline teos.
Eestisse tuli Kettunen esimest korda 1908, olles Järvamaa murdealal. Peamiseks uurimisobjektiks kujunes noorel teadlasel arhailiste sugemetega Kodavere murrak, mille ainestikku kogus ta intensiivselt 1909-1911. aastatel Sääritsas ja Alatskivil. 1913 ilmusid trükist selle alusel monograafiad. Need olid esimesed suuruurimused ühe Eesti murraku kohta. Keelejuhtideks olid kalur Kaarel Kurs ja tema tütar Anna. Anna sõitis isegi Kettuneni hangitud kutsega Helsingisse, kus jätkus murraku uurimine.
Annast sai laulja, kes tõstis regilaulu taas ausse. Anna Lindverelt on üles kirjutatud ja salvestatud üle 800 laulu, jutu, vanasõna, loitsu, loodushääle, uskumuse ja rahvatantsu kirjelduse.
Jaanipäeval 1910 tuli Kettunenile külla äsja Aleksandri Gümnaasiumi kuldrahaga lõpetanud Villem Ernits. Nende sõprus kestis ?raudse eesriide? laskumiseni.
Lauri Kettunen ei loobunud kunagi võitlusest Eesti iseseisvuse eest. Tal oli nagu kaks kodumaad. Sümboolne on tema surmgi 26. veebruaril 1963. Nimelt naasis ta Stockholmist Eesti Vabariigi 45. aastapäeva tähistamiselt ja oli laevaga Läänemerel.
EHA NÕMM
