Ranna rahvamaja — Estonia teatri eakaaslane

Algus 9. novembri Vooremaas

Tänavu sügisel tähistas Estonia teater pidulikult oma sajandat sünnipäeva. Sama juubelit tähistasid hiljuti Ranna rahvamaja ja raamatukogu Lümatis.

1990-1993 tegutses Ranna rahvamajas ka Pala kooli Ranna filiaal, kus oli vaid üks õpetaja —  Eha Veskimets. 1992. aastal lõpetas kolhoos eksisteerimise.

Ranna rahvamaja naiste tantsurühm “Lahe” alustas 1991. aastal samuti Eha Veskimetsa juhendamisel. Nelja aasta pärast võttis juhatamise üle Maimu Karv. 1996. aastal moodustati siin memmede tantsurühm, mida juhendas kümme aastat Maimu Karv, nüüd juba seitse aastat Eha Veskimets.

 

Uus tõus üheksakümnendate algul

Virve Aid juhatas Ranna rahvamaja 1993. aasta kevadest 1994. aasta maini. Talle pakutigi rahvamaja juhi kohta pärast seda, kui tema eestvedamisel mängiti näitetrupiga oma rahvale ette “Kolhoosi matused”. “See oli üks väga põnev lavastus,” rääkis Aid. Stsenaarium pandi tema sõnul kokku nii, et näidati ikka ka kolhoosi algusaastaid. Lisaks tuli lugu šeffidest, kes linnast abiks käisid. Etendus lõppes maareformiga.

“Olin kõige keerulisemal ajal maakorraldaja. Teadsin maa- ja varajagamiste asju. Seal oli nii traagilisi kui ka koomilisi episoode. Ime, et keegi meile väga pahasti ei öelnud, sest osa inimesi, kellega olid tõesti koomilised seigad juhtunud, võisid end näidendis ka ära tunda,” tunnistas Aid.

Loo kirjutamine käis nii, et rahvamaja juhataja tegi kondikava, vaimukad ütlused ja naljad tulid juurde proovide käigus. Tema hinnangul oli tegemist väga andeka trupiga.

Tükki mängiti ainult üks kord, see võeti ka videolindile. Seda on veel korra näidatud, kuid praeguseks on see videolint kadunud. Rahvamajas peeti traditsioonilist naistepäevapidu, samuti tähistati jaanipäeva, korraldati kohviõhtuid külalistega. Virve vend, kes oli Jõhvis pillimees, käis ka siia mängima. Rahvamajas sai mängida lauatennist ja koroonat, lapsed käisid seal meeleldi harjutamas.

 

Pillimeeste peoks ideaalne

2001. aastal lavastas Eha Veskimets Ranna rahvamajas peetud kodukandipäevaks esimest korda Kodavere pajatusi”. Need olid tema sõnul lühikesed ja naljakad lood, mis hästi vastu võeti. Kohalikul rahval tuli proovide ajal järjest uusi lugusid meelde. “Kodavere pajatusi” mängiti mitmes kohas.

2007. aastal korraldas Veskimets rahvamajas pajatuste päeva, see oli just ühe paremini kohalikke pajatusi tundnud naise Leida Laasmaa sajas sünniaastapäev. Algul tegi ta neid koos rahvatantsurühma naistega, hiljem kahekesi koos Silvia Lepikuga.

Kuni aastani 2005 oli Ranna rahvamajas ametis Maimu Karv. Seejärel hakkas rahvamaja perenaiseks Ljubov Raimla. 2005. aasta suvel peeti Ranna rahvamajas esimene pillimeeste pidu. Peo korraldaja Eha Veskimets on lubanud järgmisel suvel juubeli ära pidada ja siis peo ohjad üle anda.

2008. ja 2009. aastal korraldas Veskimets Lümatis eakate kevadpeod.

“Ranna on see koht, kuhu rahvas alati meelsasti kokku tuleb. Siinne rahvamaja on väiksem ja hubasem. Ka pillimees Heino Sulger on öelnud, et temale meeldib väikeses saalis rohkem mängida kui suures.”

 

Naiste tantsurühm on tegutsenud 22 aastat

Ranna rahvamaja naisrühm on tegutsenud juba 22 aastat ja jätkab hoogsalt. Naised on kaasa löönud nii maakondlikel kui  üleriigilistel pidudel, aga samuti kõikidel külapidudel ja ümbruskonna üritustel. On tähistatud vastlapäeva, jaanipäeva, ehitatud lumelinna, käidud jüriöö jooksul. Iga hooaja alguses ja  lõpetamisel minnakse tavaliselt ühe tantsija juurde koju, tantsitakse ning aetakse juttu. Rühma juhendab juba seitse aastat Julia Tross.

Julia käis kõigepealt kaks aastat kaks korda nädalas Jõgeval Airi Rütteri juures tantsimas, et kogemusi saada. Nüüd tehakse tõsiselt trenni. “Nüüd ma nõuan nende käest ka tublisti rohkem,” kinnitas Julia. Naiste kinnitusel on tantsimine Julia tulekust saati  tublisti edenenud. Noor inimene jõuab ise rohkem ja oskab ka nõuda. Praegu harjutavad naised kaks korda nädalas kaks tundi järjest.

 

Uuenduskuur projektirahadega, suur abi soomlastelt

2012. aasta suvest kuni hilissügiseni sisemise uuenduskuuri läbinud Ranna rahvamaja tähistas maja kenamaks saamist 2013. aasta veebruari lõpus Assikvere külateatri etendusega.

Rahvamaja perenaise Ljubov Raimla sõnul sai maja kõigepealt uued aknad, seejärel uued ahjud ning välisuksed. Nüüd hoiab vana maja paremini sooja. Ranna rahvamaja uuendamist taotles mittetulundusühing Kaldapiäskesed. Projektiga saadi kokku 19 927,20 eurot, millest Leader-programmi osa oli 17 910 eurot ja omaosalus 2017,20 eurot.

Rahvamaja saali põranda ja seinad tegid korda töökad isetegevuslased. Saal on nüüd palju hubasem ja kodusem, ka kardinad on uued.

Saali seinad värvisid aga üle rahvatantsurühma naised.

Rahvamajal tekkisid Rannal elanud ja majutusteenust pakkunud Marja Korpimäki kaudu Soomes sõbrad, kes on pidevalt mitmesuguste materjalidega toetanud. Lümatisse toodi Soomest ka kasutatud rõivaid ja jalatseid, mida huvilised sümboolse tasu eest osta said. Kogutud raha eest ostis Ljubov Raimla saali akende ette rulood ning WC põrandale uue linoleumi. Osa raha lisas Pala vald. Soome sõbrad tõid ka köögimööbli ja pliidi.

Saali eesruumi põranda värvis perenaine ise. Kui ahjud valmis, tõi Pala vald ühe seina jaoks uued lauad, mille perenaine samuti ise üle lakkis.

Memmede käsitöötuppa pani perenaine seina Marja Korpimäki toodud tapeedid ning värvis seinad lõpuks kollaseks.

Veel kirjutas MTÜ Kaldapiäskesed projekti, et soetada rahvamajale Leader-programmi abiga uued lauad ja toolid. Need on nüüd kohal.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus