Algus 9. novembri Vooremaas
Tänavu sügisel tähistas Estonia teater pidulikult oma sajandat sünnipäeva. Sama juubelit tähistasid hiljuti Ranna rahvamaja ja raamatukogu Lümatis.
Karl Paju juhatas alates 1920. aastast ka Ranna laulukoori. Viimane ei tegutsenud küll nii pidevalt kui orkester või näitetrupp, kuid kahest Tartumaa laulupeost ja ühest kihelkondlikust laulupäevast võeti osa.
Kõige enam meeldis aga Karl Pajule näitemäng ja sellega nägi ta kõige rohkem vaeva. Seda kõike tegi ta ilma igasuguse ainelise toeta. Tema juhendamisel mängiti Lümatis pea 40 näidendit, mõnda lavastati lausa kaks korda. Kohalike hulgast kerkisid esile tõelised suured näitlejad, kes said oma osaga hiilgavalt hakkama, nii et teistel oli neid väga huvitav vaadata.
1939./1940. aastal korraldas raamatukogu selts puutöökursused. Seal valmistati moodsamaid mööbliesemeid, isegi diivaneid, riidekappe, riiuleid, pesukappe. Sellega taheti tuua uut elumajadesse.
1936. aastal korraldati Rannal näitekursus, mida juhendas draamateatri näitleja ja lavastaja Eduard Tinn, kus toodi lavale etendus “Neitsid lampidega”. Nendelt kursustelt loodeti kollektiivile järelkasvu.
Seltsimaja laiendati 1928. aastal
Näitlejatel polnud mingisugust ruumi peale kitsukese lavataguse; saalist väljudes satuti kohe õue. Ranna Raamatukogu Selts tundis endal olevat majanduslikku jõudu ning nii otsustatigi maja laiendamine ette võtta.
Karl Paju mäletas, et plaani kohaselt ehitati majale raudkivist kaunis suur jalutusruum ja eesruum kassaga. Riidehoid viidi lava alla, kuhu pääses eesruumist. Eesruumi teisele korrusele sisustati näitlejate tuba, kuhu viis lavalt trepp.
Ehitustöö tegi oma inimene Johannes Rüütel mõistliku hinna eest ning 1928. aasta lõpuks oli maja laiendus valmis. Tarvitajate Ühisus annetas midagi ka oma puhaskasust.
1958./1959. aastal ehitati Ranna rahvamajale juurde veel ruume ning tehti muid ümberehitustöid, samuti pandi sisse elektrivool.
Raamatukogu jäi veidi vaeslapse ossa
Rahvaraamatukogu seltsil oli algul üsna vähe raamatuid. Need mahtusid Karl Paju mäletamist mööda ühte kappi, mis seisis vallamajas. Ei olnud õiget kogu juhatajat ja lugejaidki oli vähe.
Esimese Eesti Vabariigi ajal võeti raamatukogu avalike raamatukogude võrku, igal aastal määrati riiklik toetus, mille eest soetati raamatuid juurde.
Raamatukogu kasutajad olid peamiselt lapsed, sellepärast viidi raamatud vallamajast Ranna koolimajja. Nõukogude ajal koliti raamatukogu endisse vallamajja tagasi, määrati kindel raamatukoguhoidja ja raamatute hulk hakkas suurenema.
Näitemängud populaarsed ka viiekümnendatel
Suur sõda lõi elu segamini ja rahva laiali. Mitmed lahkusid kodupaigast või viidi kaugele külmale maale, palju inimesi jäi sõtta.
Aastatel 1953-1957 juhatas Ranna rahvamaja Tooni Ints, tollase perenimega Jürissaar. Hiljem hakkas ta raamatukogu juhatama. Sellel ajal tegutses Lümatis ka segarahvatantsurühm, kokku kaheksa paari. Neid juhendas Laine Raja.
Praegune Ranna rahvamaja memmede tantsurühma “Meelespea“ juhendaja Eha Veskimets tuli Ranna kooli õpetajaks 1954. aastal.
1955. aastal toodi lavale näidend “Mäng armastusega”. Kes selle lavastas, seda Eha Veskimets ei mäleta, aga ta mängis seal noort tütarlast.
Eha tantsis ka segarahvatantsurühmas, 1955. aasta kevadel muretsesid nad endale esinemisriided. Samal aastal saadi ka Tallinnas suurel laulupeol Kallaste rajooni rongkäigus marssida. “Me ei laulnud ega tantsinud, kuid vormi pärast esindasime Kallaste rajooni,” meenutas Eha.
Rannal tegutses lühikest aega ka laulukoor, mida juhatas Edgar Kaldaru. 1957-1958 õpiti selgeks näidend “Kevade ja suve vahel”, millega esineti ka Kallastel. Ehalgi oli seal osa. Tal on meeles, et näidendeid tõid nad lavale veelgi, kuid kõikide pealkirju ta kahjuks enam ei mäleta.
Aastatel 1957 – 1963 juhatas Ranna rahvamaja Uno Pärtelpoeg. Tema ajal korraldati tantsukursused ja neid on ka hiljem olnud. Samuti tegutses Ranna rahvamajas orkester.
Andekas kolhoosiesimees lavastas näidendeid
Aastatel 1963 – 1969 juhtis rahvamaja Lehte Pirk. Tema tütar Eve Vadi meenutas, et rahvamajad allusid siis kultuuriosakonnale. Iga kuu esitati aruanne.
Eve Vadi meenutuste järgi tegutsesid rahvamajas nii nais- kui meesansambel, mida juhendas Rudolf Kulvere. Näiteringi juhendas samuti Kulvere.
Rudolf Kulvere tuli Ranna kolhoosi esimeheks tõenäoliselt aastal 1964. Tema vend Heino Kulvere oli Rakvere teatris näitleja ja lavastaja. Paraku oli Rudolf Kulverel näitlejaannet ehk rohkemgi kui tema vennal. Ja nii hakkas Rudolf Ranna rahvamajas ka näidendeid lavastama. Eha Veskimets mäletas, et Kulvere lavastas kõigepealt “Pisuhända” ja käis teda Laura osasse kauplemas. Eha ei tahtnud algul minna, sest tema noorem poeg oli väga väike, kuid Kulvere ei jätnud jonni ja lõpuks naine nõustus.
Järgmisel aastal lavastas Kulvere “Kauka jumala”, kus tegi kaasa Eha Veskimetsa abikaasa. Lavastustega käidi Eve Vadi meenutuste järgi ka ringreisidel.
Naisrahvatantsurühma juhendas sel ajal Laine Raja. Tegutses ka väike orkester: akordion, trompet, trumm ja kitarr. Mingil ajal tegutses veel lisaks kandleorkester. Rahvamajal olid ka oma sõnakunstnikud — Kalju Kalme ja Jaokob Toom.
Sel ajal korraldati rahvamajas ka mitmeid kursusi: õmblus-, peotantsu- ja kokanduskursused. Igal teisipäeval ja neljapäeval näidati kino.
Suviti korraldati Eve Vadi mäletamist mööda igal laupäeval puhkeõhtu, kus mängis tantsuks kohalik pillimees Elmar Luha. Rahvast olid mõlemad saalid täis, sinna käis noori ka Saarelt, Kasepäält ning kaugemaltki.
Ranna rahvamajas oli kuus küttekollet, mida tuli talvel iga päev kütta. Eve Vadi rääkis, et puid varusid nad mitmel talvel oma perega. Ka rahvamaja põrandate pesemise vee, nii kuuma kui ka külma, tõid nad kaasa oma kodunt, umbes poolteise kilomeetri kauguselt.
Eve Vadi kinnitusel oli tavaliselt terve nende pere tegevuses. Isa oli kolhoosis autojuht, tema vedas inimesed pärast tööd rahvamajja proovidesse ja pärast ka koju. Samuti sõidutas ta rahvast rahvamajja peole ja pärast koju tagasi.
Lümatis käisid külalisetendusi andma väga paljud teatrid – Vanemuine, Rakvere, Pärnu ja Viljandi omad, aga samuti ka Tartu rahvateater, kes tuli peaaegu kõigi etendustega siia. Saal oli alati rahvast täis.
Sageli toimusid kontserdid, kus esinesid Ada Lundver, Vello Orumets, Sulev Nõmmik, Vello Viisimaa, Boris Lehtlaan ja paljud teised.
Eve Vadi mäletas, et koostas igaks tähtpäevaks rahvamajja uue stendi. Tähtsate ürituste ajal pidid kohalikud õpetajad esinema loengutega. Majas peeti sünnipäevi, pulmi, kolhoosipidusid.
Pala kultuurimaja valmimine jättis Ranna rahvamaja tühjaks
Pärast Lehte Pirki on Rannal olnud mitu kultuurijuhti, kes olid ametis üsna lühikest aega.
Kuni Palal polnud kultuurimaja, oli Ranna rahvamaja alati rahvast täis, neid käis kokku igalt poolt lähiümbrusest. Pala kultuurimaja valmimine jättis Ranna rahvamaja tühjaks.
Hoone seisiski pikka aega tühjana. Kui Pala kolhoosi Ranna osakonnast sai Ranna ühismajand, hakkas majandi juht Urmas Pirk seda korrastama ja Rutt Pirgi eestvedamisel läks siin töö jälle käima. Rannal töötas möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate lõpus lühikest aega praegune Mustvee kultuurikeskuse noortejuht Tiia Tarto.
Kuni oli kolhoos, kus jätkus tööd, elas piirkonnas palju noori peresid. Nüüd pole Peipsi ääres enam tööd ja sellepärast on nooremad inimesed siit lahkunud, rääkisid vanad olijad. (Järgneb)
HELVE LAASIK
