Kas staadioni ehituse rahastamisel on nüüd kõik probleemid lahendatud?
“Praeguste kokkulepete valguses võib nii öelda küll. Möödunud aastal Jõgeva staadionile kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest eraldatud kümnest miljonist kroonist on linn 3,75 juba kätte saanud ning 6,25 miljonit on veel saada. Tänavu eraldab riik staadioni ehituseks veel poolteist, tuleval aastal 2,6 ja ületuleval aastal 2,15 miljonit. Kui lisada linna omapoolne panus, peaks staadioni valmis ehitatud saama.
Iseasi, et Jõgeva staadioni puhul on tehtud seesama viga, mis paljude teiste taoliste ogjektide puhul: finantseerimistaotluses pole arvestatud kõiki objekti käikulaskmiseks vajalikke kulutusi, antud juhul näiteks tribüünide rajamise ja staadionivarustuse soetamise kulusid. Ühest küljest võib linnajuhtidest aru saada: kui ministeeriumist on antud signaal, et teatud konkreetsest summast rohkem niikuinii ei saa, siis muudab see taotluse koostajad tahes-tahtmata tagasihoidlikumaks. Ent tegelikult tuleks ikkagi kirja panna kogu summa, mida tegelikult vaja on, sest hiljem hakkab lisaraha andmist takistama psühholoogiline moment: kõik teavad, et “nad on ju juba saanud”.
Jõgeval saavad probleemid, tundub, siiski lahendatud. Loodame, et sügiseks on staadion valmis.”
Millal ja kui suures ulatuses hakatakse renoveerima linnaraamatukogu hoonet?
“Üldiselt kehtib selline põhimõte, et järgmist riigi rahaga investeeritavat ehitust ei võeta enne käsile, kui eelmine valmis. Jõgeva linnaraamatukogu hoone renoveerimine võib siiski enne päevakorrale tulla kui Jõgeva staadioni ehitus 2008. aastal kinni makstud saab, sest rahvaraamatukogud on kultuurministeeriumi tuleva aasta eelarveprioriteetide pingerea tipus, täpsemalt teisel kohal. See võimaldab lisaks tarvikute ostmiseks mõeldud summade suurendamisele suunata raha ka hoonete remondiks.
Eesti viiest ja poolest sajast rahvaraamatukogust on enamik üsna korralikult remonditud ? välja arvatud umbes viisteist raamatukogu, mille kordategemine on jäänud kohapealse initsiatiivi täieliku puudumise taha. Jõgeva linnaraamatukogu kohta ei saa mõistagi öelda, et see remontimata oleks, ent seal oleks aeg n-ö teisele ringile minna ja jupikaupa uuenduskuuri saanud hoone kompleksselt renoveerida. Kui kiiresti ja kui põhjalikult, see oleneb aga juba linna enda võimalustest raamatukogu renoveerimises osaleda. Tavaliselt eeldatakse selliste objektide puhul, et riigi eraldatud rahale lisab omavalitsus teist niisama palju juurde. Väiksemate omavalitsuste puhul, tõsi küll, võib riik võtta endale ka mõnevõrra suuremad kohustused.”
Millal saab Jõgeva endale kino?
“Seegi sõltub kohapealsest initsiatiivist, st sellest, kui kiiresti suudetakse leida kinonäitamiseks sobiv saal. Tulin Jõgevale ministeeriumi kinospetsialistidelt saadud teadmisega, et sobivaim kinosaal on kultuurikeskuse oma. Paraku sain täna kultuurikeskuses käies aru, et see ei pruugi sugugi nii olla. Majas käib nimelt päevast päeva ja hommikust õhtuni nii tihe tegevus, et kinonäitamise jaoks saaks aega tekitada ainult mõningaid taidluskollektiive n-ö majast välja tõstes. Samuti võiks maja suhteliselt pidulik interjöör, eriti parkettpõrand ja toolid, kinoseansside tagajärjel mõneti kannatada saada. Ka saali rippvalgustid tuleks välja vahetada, sest need hakkaksid kinonäitamist segama.
Niisiis tuleks kohapeal pead tööle panna ja välja mõelda, missuguses ruumis kino näitama oleks võimalik hakata. Tänu programmile “Kino tuleb tagasi” oleme meie võimelised ekraani ja projektori hankimise probleemid üsna kiiresti lahendama.
Uute spetsiaalsete kinohoonete rajamist programm ette ei näe ega ole neid praegustes tingimustes mõtet ehitadagi. Et ülearuseid hoonete ülalpidamiskulusid maksta ei tuleks, peavad kultuurirajatised olema polüfunktsionaalsed ja pidevalt n-ö rahvast täis.
Paraku on Jõgeva praegu ainus maakonnakeskus, kus puudub kino.”
Missuguste muljetega lahkute Jõgevalt?
“Pärast linnaraamatukogu, spordikeskuse Virtus ja kultuurikeskuse külastamist võin öelda, et headega. Kahju on mul ainult sellest, et maakondades visiitidel käies kaldub jutt paratamatult mitte niivõrd inimestele, kuivõrd “betoonile” ehk siis hoonetele. Kuigi tegelikult pole inimeste ja nende tegemiste-toimetamisteta majadel üleüldse mingit mõtet.”
RIINA MÄGI
