Kommentaar vihikule “Karl Maldar ja Raigastvere kiviktaimla”

Kui kadus kool, lõppes ka kiviktaimla. Koolimajja asus elama kolhoosipere. Labidaaugud, mida on mainitud kiviktaimlast jutustavas brošüüris, on ilmselt liialdus. Ega’s võõrast õuest ikka mindud lilli võtma.

Karl Maldari abikaasa Salme Maldar pakkus kiviktaimlat Tartu botaanikaaiale, aga seal ei tuntud selle vastu huvi.

Mina asusin Raigastvere Algkooli tööle 1963. aasta 1. septembril. Koos õpetaja Lehte Lõhmusega hoidsime kiviktaimla ja õue korras 1970. aastani. Õppisime kaugõppes Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja sõitsime sessiooni ajal õue ja aeda korrastama. Üksi hekkide pügamine võttis kolm päeva aega ja seda tuli teha suve jooksul rohkem kui üks kord.

Muru niitsime vikatiga. Kiviktaimlas tuli nokitseda kogu suve, õpilased aitasid jõudumööda. Õues oli palju puid, sügisel tuli lehed riisuda ja ära vedada.

Karl Maldaril oli hoolsalt täidetud kroonikaraamat ja palju fotosid. Need said antud Jõgeva arhiivi.

iii

MADLI KAASIK, Raigastvere Algkooli juhataja 1963-1970