Laupäeval, 18. aprilli peetakse Jõgeval viiendat korda akordioni-, lõõtspilli- ja suupillimuusika festivali. Tänavu astuvad seal üles Eesti, Soome, Ukraina ja Läti paremad rahvamuusikud.
Kontserdipäeval on plaanis vabalava, kuhu on teretulnud kõik pillimehed, kel soov esineda. Väljastpoolt Eestit osaleb festivalil suupilliansambel Soomest, rahvamuusikaduett Raisa ja Mykola Rubchenko Ukrainast ja Ventspilsi suupilliansambel Lätist. Jõgeva muusikakoolis tegutsevad mitmed pilliõppe töötoad. Festivali lõppkontsert algab kell 16.00 kultuurikeskuses ja seal esinevad nii meie omad pillimehed kui väliskülalised.
Tee pilliga tutvust
Pilliõppe töötubades on hea võimalus asjatundjate käe all muusikainstrumendiga tutvust teha ja mõni lugu selgeks õppida. Töötubadesse on oodatud kõik, varasemad oskused pole vajalikud. Töötubadest saab uusi kogemusi ja seal sõlmitakse ka uusi tutvusi. Pealegi on rahvamuusika suuliselt edasi kanduv traditsioon, mida on hea õppida teistelt. “Töötubasid on meil kolm: akordioni töötuba juhendab Henn Rebane, lõõtspilli õpetab Toomas Ojasaar ning suupilli suupilliklubi “Piccolo” liikmed. Suupilli töötuppa saab minna ka ilma pillita ja sealt väga mõistliku hinnaga endale pill osta,” rääkis Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar.
Eriline festival
Ainar Ojasaar loodab, et festival kasvab Jõgeva jaoks märgilise tähtsusega sündmuseks, mis rõhutab piirkonna omapära. “Jõgeva akordioni-, lõõtspilli- ja suupillifestivali eripäraks on see, et siin mängivad kolm pillirühma koos. Need pillid tunduvad üsna erinevad, kuid heli tekitamise põhimõte on neil kõigil sama. See on ka põhjus, miks me selle trio ühe festivali alla oleme koondanud,” selgitas ta.
Tavakodanikku köidavad festivalil säravad tipud ja huvitavad kooslused, keda oleme välisriikidest siia esinema meelitanud. Pillimeestelgi on huvitav jälle kokku saada ja kogemusi jagada.
Ojasaare edaspidiseks unistuseks on, et lisaks pillimeestele võiks festival laieneda ka pillimeistritele. “Üks vahva rahvapillilaat oleks küll päris huvitav nähtus. Kindlasti võiks edaspidi rohkem esile tuua Eesti kuulsaid pillimeistreid ja rahvamuusikuid, keda enam meie hulgas ei ole, kuid kes on eesti kultuuriloos olulist rolli mänginud. Näiteks möödub käesoleval aastal August Teppo sünnist 140 aastat,” peab kultuurikeskuse juht plaane.
Rahvapillimuusika nautimine ja töötubades osalemine on kõigile huvilistele prii. Soovist õpitubades osaleda ja vabalaval esineda tuleb teatada hiljemalt 15. aprilliks e-posti aadressile: elle@jogevakultuurikeskus.ee
MARGE TASUR
