Anna Haava nimeline Pala Põhikool sai näiteks 12 000 krooni toetust Peipsi-äärsete valdade tantsupeo “Kõik saab alguse kodust” korraldamiseks, Jõgeva Gümnaasium 10 500 krooni Alo Mattiisenile pühendatud XII muusikapäevade korraldamiseks, Jõgeva Ühisgümnaasium 5000 krooni rahvuskultuuri nädala korraldamiseks, Kalevipoja Muuseum 10 000 krooni Saare valla XX sajandi elu ja tegevust kajastava fotoalbumi trükiks ettevalmistamiseks, Sadala Külade Selts 8000 krooni puhkpillipäeva korraldamiseks, Saduküla Põhikool 5000 krooni Jõgeva maakonna õpetajate isetegevusfestivali “Pildikesi Eestimaalt” korraldamiseks ja Torma rahvamaja 10 000 krooni IX Torma puhkpilliorkestrite festivali ToPoF 2008 korraldamiseks.
Lisaks sellele said Jõgevamaa inimesed ja asutused toetust ka mitmest ERKF allfondist. Sihtasutus Betti Alveri Fond sai näiteks tänavuste XVI luulepäevade Tähetund korraldamiseks 10 000 krooni alles esimest korda toetusi jaganud Wiedemanni fondist, mille loomise algatasid Wiedemanni keeleauhinna laureaadid eesmärgiga toetada eesti keele õpet ja rahvuslikku kasvatust. Hansapanga fond toetas 8300 krooniga Torma vallavalitsust, kelle eestvedamisel toimub dr Georg Julius von Schultz Bertrami 200. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverents. Jõgeva linna fond, mis toetab Jõgeva linna spordielu, määras oma tänavuse 8000-kroonise stipendiumi noorele odaviskajale Mihkel Kukele 2008. aasta võistlushooajaks ettevalmistumiseks ja võistlustel osalemiseks.
Keele ilu heaksBetti Alveri Fondi juhatuse esimehe Maimu Valdmanni sõnul on Eesti Rahvuskultuuri Fond Tähetunni korraldamist varemgi toetanud, seekord tehti seda ainult uue, keeleteadlase Wiedemanni nime kandva allfondi kaudu.
?Saime raha just nii palju kui küsisime,? ütles Maimu Valdmann. ?Et toetus tuli just Wiedemanni fondist, on igati sümboolne: muu hulgas aitab Tähetund ju kaasa eesti keele puhtuse ja ilu säilimisele. Mõistagi ei kata Wiedemanni fondi toetus kogu Tähetunni eelarvet. Kindlasti taotleme toetust ka Kultuurkapitalilt ja teistelt sponsoritelt.?
Peipsi-äärsete valdade tantsupidu peetakse sel suvel esimest korda.
?Pidasime koos Pala endise ja praeguse kultuurijuhi Tiina Looranna ja Margit Soievaga nõu ja leidsime, et Peipsi-äärse tantsuelu elavdamiseks tuleks üks päris oma pidu korraldada,? ütles Pala Põhikooli direktor ja tantsujuht Malle Weinrauch. ?Ainuüksi meie kooliski on nii palju tantsurühmi, et Põltsamaal toimuvale maakonna tantsupeole on keeruline nende kõigiga minna.?
Peipsi-äärsete valdade tantsupeo kava on juba paigas ning suuri ja väikesi tantsijaid on sinna oodata mitte ainult Jõgevamaalt. Suuri probleeme ei peaks Malle Weinrauchi arvates tekitama ka asjaolu, et tantsupeoga ühel päeval ? 12. juulil ? toimuvad Eesti päev ja käsitöölaat Laiuse ordulinnuses: kes väga tahab, peaks jõudma mõlemal üritusel osaleda.
Sadala Külade Seltsi poolt korraldatav puhkpillipäev on suurema kultuurisündmuse ?Sadala oma juurtega? koostisosa. Pühendatud on sündmus aga 125 aasta möödumisele kohaliku lauluseltsi Edendus asutamisest, aasta möödumisele Laius-Tähkvere Põllumeeste Seltsi asutamisest, Torma valla noorte puhkpilliorkestri viiendale sünnipäevale ning muidugi ka Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale. Seltsil on plaanis trükkida kultuurivoldik ?Sadala oma juurtega?. Aprillis toimuval puhkpillipäeval antakse kontsert, tunnustatakse endisi puhkpilliorkestri liikmeid, avatakse näitus jne.
?Kahjuks ei saanud me rahvuskultuuri fondilt kogu taotletud summat, nii et peame lootma kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi ja vallavalitsuse suuremale lahkusele,? ütles ERKFile rahataotluse koostanud Pille Tutt.
Ajalugu raamatusse
Kogu taotletud summat ei saanud ka Kalevipoja Muuseum Saare valla XX sajandi elu ja tegevust kajastava fotoalbumi trükiks ettevalmistamiseks, ent muuseumi juhataja Viivi Lani loodab albumi muuseumi ja Kalevipoja teemapargi hooaja avaürituseks (see toimub 10. mail) siiski valmis saada. Inspiratsiooni sellise raamatu tegemiseks sai ta Helgi Suluste koostatud trükisest ?Kodavere päästetud pildid 20. sajandist?.
?Oleksin ma teadnud, kui aega- ja vaevanõudev sellise albumi koostamine on, siis poleks asja vist ette võtnud,? ütles Viivi Lani. ?Huvitavaid fotosid on inimesed toonud muuseumi, ent olen ka ise mööda Saare kandi külasid neid kokku otsimas käinud. Voore kandis on sama tööd teinud Evi Lepiksoo. Praegu sorteerime koos endise pedagoogi Maret Kajastega pilte ja teeme neile allkirju. Ühtekokku peaks raamatusse mahtuma 450-500 fotot. Teemalisi alajaotusi tuleb 12-13, sealhulgas haldus, hooned, hariduselu, kultuuri- ja seltsielu, põllumajandus, kirikuelu ja ajaloolised paigad.?
Tormas elanud baltisakslasest estofiili Georg Julius von Schultz Bertrami 200. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverents leiab aset 19. septembril.
?Loodame, et see tuleb niisama sisukas ja südamlik kui Paul Ariste 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents, mis toimus kaks ja pool aastat tagasi,? ütles Torma vallavanem Riina Kull. ?Lisaks meie oma kandist pärit Schultz-Bertrami uurijale Ylo Pärnikule ootame esinema ka Liina Lukast ja teisi asjatundjaid. Päris suuri summasid neelab ka perekonna hauaplatsi kordategemine: Schultz-Bertrami ema on maetud ju Torma kalmistule.?
Ühtekokku laekus sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond kaheksateistkümnendaks jagamiseks 690 taotlust summas 11 462 436 krooni ja 55 senti, millest Eri Klasi juhitav sihtasutuse nõukogu rahuldas 387 summas 4 799 943 krooni. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 112 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks 188 isikule ning toetati 37 kultuuriprojekti. Stipendiume jaganud allfonde oli kokku 104.
RIINA MÄGI
