Rahvastikuministri hinnangul on piirkonna suurimaks murepunktiks Peipsi äärsete elanike tööhõive küsimus. “Kalapüügihooaeg on lühike, sellega ei toida peret aastaringi,” nentis Palo. Lahenduse tooks tema sõnul kohaliku ettevõtluse arengu soodustamine riigi poolt, misläbi tekiks juurde töökohti.
Visiidi käigus külastas minister mitmeid Jõgevamaa paiku, enne ringreisi algust andis maavanem Aivar Kokk talle ülevaate Jõgevamaa probleemidest ning saavutustest.
Maavanem nimetas maakonna kaheks suurimaks murepunktiks teid ja ühistransporti ? mitmed Jõgevamaa teed ei ole veel saanud tolmuvaba katet ning ühistranspordi korraldus ja vahendid vajaksid uuendusi, et paraneks ühendus keskustega.
Minister Palo hinnangul on infrastruktuuri arendamine ääretult oluline, sest aitab vähendada noorte lahkumist väikestest kohtadest. Teine oluline aspekt, millele tuleb tähelepanu pöörata, et vältida noorte kolimist suurematesse linnadesse, on koolide piisav arv ? igal noorel peaks olema võimalus käia koolis oma kodu lähedal.
Rahvastikuminister külastas ka Peipsiäärset piirkonda ning sealseid vanausulisi, et tutvuda nende elu-oluga. Kohtumisel selgus, et vanausulised on mures oma jätkusuutlikkuse pärast ? nende arv väheneb aastast aastasse, noorte huvi oma esivanemate kultuuri ning traditsioone õppida ja edasi kanda on vähene.
Teravaid integratsiooniprobleeme ei ole
Üks osa Jõgevamaaga tutvumise programmist oli Mustvee Gümnaasiumi külastus, kus teemaks integratsioon ning osalisele eestikeelsele õppele üleminek.
Nagu selgus, tõsiseid erimeelsusi eesti- ja venekeelsete õpilaste vahel ei ole. “Vestluses gümnaasiumi töötajatega ilmnes, et Mustvees, kus linnaelanikest pool peab emakeeleks eesti ja teine pool vene keelt, integratsioon probleemiks ei ole,” tõdes Palo. “Omavahel saadakse hästi läbi ning ka keeleprobleeme üldiselt ei ole.”
Keeruliseks arvati osutuvat hoopis eestikeelsele ühiskonnaõpetusele üleminek. “Kaheldi, kas Eesti riik ikka jõuab õpetajaid ette valmistada, et juba järgmise aasta sügisest seda ainet vaid eesti keeles õpetada,” rääkis Palo.
Ministri arvates ei ole ka Jõgevamaal tervikuna integratsiooniprobleem kuigi terav. Konfliktide lahendamiseks soovitab minister erinevast rahvusest inimestel omavahel suhelda. “Praegu on tähtis üksteist ära kuulata, alles siis saab dialoogiga alustada,” lausus ta.
Oluline on ise näha
Urve Palo sõnul on rahvastikuministri ametit pidades oluline oma silmaga näha, millised on elanike rõõmud ja mured. “Ilma omal maal ringi käimata ja endale selgeks tegemata, mida inimesed tegelikult mõtlevad, ei ole võimalik seda ametit pidada. Selleks, et teha õigeid otsuseid, peab olema asjadega kursis,” tõdes ta.
Visiit Jõgevamaale on tema sõnul alles algus ? plaan on käia vähemalt kaks korda kuus erinevate piirkondadega tutvumas.
Jõgevamaal käigust jäi ministrile kõige enam meelde kohalike inimeste optimistlik hoiak oma piirkonna tuleviku suhtes. “Maakonna ja valdade käekäigu eest hoolt kandvatel inimestel silmad säravad. On palju häid ideid ja mõtteid, kuidas piirkonda edasi arendada,” rääkis ta.
Enda sõnul sai minister teada ka palju uut. Olen heas mõttes üllatunud, et Jõgevamaal saavad vallavanemad sagedasti kokku nii maavalitsuses kui ka omavahel ja arutavad ühiselt maakonna arengu teemadel. See ei olegi nii tavaline nähtus, et maakonda nähakse kui tervikut ja töötatakse selle arendamise nimel ühtse meeskonnana,” kõneles Palo. “Ühe näitena võiks tuua meeskonnatöö tulemusena loodud ja edukalt töötava Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse,” lisas ta.
LIIS ROHTMETS
