OÜ Pereraamat moodustavad Hilja Põdra, Andres Rebane ja nende tütar Aina Põdra. Raamatute müügikohad on neil kokku kolmes paigas – Rakveres, Põltsamaal ja müügiboks Jõgeval Ag Kaubamajas.
Konkurente karta pole
Et raamatumüügist saadav kasum on üsna väike ja tööd palju, siis pole asjaga tegelejatel ka eriti konkurente karta. Elu on näidanud, et mida aeg edasi, seda vähemaks raamatutega kauplejaid jääb.
OÜ Pereraamat võibki seepärast üsna uhkes üksinduses tegutseda. Kui Jõgeval asuvas müügiboksis on peamiselt oma pereliikmetega kaubeldud Ag Kaubamaja eksisteerimisest peale, siis Põltsamaal asuti platsi pärast sealse Kupra kaupluse pankrotti minekut.
Põltsamaal ostab OÜ Pereraamat müügiteenust, mis sisuliselt tähendab, et seal on tööle palgatud müüja. Õigemini on see andnud võimaluse kauaaegsel ja kogenud raamatumüüjal Fatima Arul müügikoha kuuluvusest olenemata oma ametit edasi pidada. Aasta tagasi kolis OÜ Pereraamat Põltsamaal uutesse ruumidesse endisse kohtumajja.
Võrreldes Jõgeval asuva müügiboksiga on Põltsamaal ruumi tunduvalt rohkem. Aga hakkama saadakse Jõgevalgi. Pealegi on see maakonnakeskuses ainus koht, kus praegu raamatuid üldse osta saab, sest ka majandusühistu on raamatutega kauplemisest loobunud ning müüginurka kaubahallis enam ei ole.
Ilukirjandust peaaegu ei osteta
Jõgeva müügiboksis käib Aina Põdra sõnul rohkesti rahvast lihtsalt uudistamas. Ostmist on suhteliselt vähe. Raamatud on välja pandud peamiselt teemade järgi. Need, mida kogu aeg vaja läheb, on paigutatud rohkem käeulatusse, kust inimesed neid paremini vaadata ja sirvida saavad.
“Ega raamat ei ole saiapäts, seda tuleb ikka hoolega valida ja uurida,” leiab Aina ja peab üpris loomulikuks seda, et raamatuid palju tõstetakse ja lehitsetakse.
Nõu küsitakse enamasti siis, kui raamatut kingituseks osta tahetakse. Teatmeteoste ostjad teavad üldjuhul kindlalt, mida nad tahavad. Peale selle ostetakse näiteks ravimtaimede raamatuid ja muud sellist konkreetset ja kindlat. Ilukirjandust läheb õige vähe, seda rohkel arvul sisse võtta pole mõtet. Kõige enam ostetakse vahest siiski lasteraamatuid. Värviraamatuid läheb kaubaks rohkem juba seepärast, et neid ju korduvalt kasutada ei saa.
Et Ainal endal on kodus nelja-aastane poeg ja üheksane tütar, on tal näited omast käest võtta, mida üks väike tüdruk või poiss lugeda võiks tahta ning ta näeb oma laste pealt ka seda, et tüdrukutel ja poistel on üpris erinevad lugemissoovidki.
Kui aga ostja soovib mistahes raamatut, mis on ilmunud ja parasjagu müügil pole, siis saab seda talle tellida. Raamatuid hangitakse päris paljudest kohtadest ja nii on olnud võimalik kiiresti peaaegu kõiki soove täita.
Hilja Põdra teab aga kinnitada, et kuigi raamatuid ilmub praegu väga palju, on hea raamatu järele endistviisi nõudlus võrdlemisi suur.
Kellel pole raha, kellel ei jätku aega
Sedagi on tunda, et erinevates kohtades on raamatute ostmine mõneti erinev. Ühtemoodi on aga see, et rahvas on vaene nii Jõgeval, Põltsamaal kui ka Rakveres. Mitme müügikoha eelis on, et raamatuid on võimalik omavahel vahetada, kui ilmneb, et ühes kohas läheb mõnda raamatut rohkem kui teises.
Kui silmas pidada Eesti keskmist palka, siis raamat ehk kallis ei olegi ja pealegi pole muu kaubaga võrreldes raamatute hinda viimasel ajal just märgatavalt tõstetud.
?Ainult et selle keskmise palgani meie siinkandis ei küüni,? ütleb Hilja Põdra. ?Sissetulekud on väikesed ja kõik hinnad aina tõusevad. Raha kulub mujale. Söömata ju keegi olla ei saa, raamatuta ajab aga läbi,? leiab Aina.
Nagu elu näitab, on paraku nii, et rahakamatel ei jätku jälle alati aega raamatut lugeda.
Hilja Põdra on raamatutega tegelnud peaagu kogu oma teadliku elu. Omal ajal oli ta aastakümneid ühiskondlik raamatulevitaja. Raamatuhuvi on kogu perel. Uued raamatud loetakse nende peres ikka läbi. Siis on ka teada, mida tasub hankida ja teistele lugeda soovitada.
Lisaks lugemislembusele on raamatukaubandusega tegelemisel Hilja sõnul olulise tähtsusega vaist, mis ütleb, millist raamatut ja kui palju võiks sisse võtta, millel on minekut ja millel mitte.
?Asju peab ikka jagama ja umbes ei saa midagi tellida, siis oleks pankrot kohe käes,? on Aina kindel. ?Erilist kasu me ei loodagi, aga leiva oleme selle tegevusega seni lauale saanud,? kinnitavad Hilja Põdra ja Andres Rebane. Lisaks kauplemisele kolmes kohas on nad enda sõnul ülejäänud ajal muudkui sõidus, küll Narvas raamatunäitusi korraldamas, küll laadal, kirjastustes või mujal.
Nii et kes äri tegemise peal väljas ja kasumit saada loodab, sellel tuleb ilmselt tegelda mingi tasuvama asjaga või hankida töökoht välismaale.
Hea, et üks pere pole tülikat askeldamist ja vähetasuvat tööd paljuks pidanud ja seetõttu on raamatute müügikohad veel alles. ?Meil on õnneks hobi ja töö ühte langenud,? leiavad nad.
VAIKE KÄOSAAR
