Rahvakirjanik Raimond Kaugver 100 mälestusõhtu Jõgeval

25. veebruaril tähistatakse rahvakirjanik Raimond Kaugveri 100. sünniaastapäeva.
Selle tähtpäeva puhul toob Piibe Teater välja Kaugveri romaanil „Jumalat ei ole kodus” põhineva samanimelise näitemängu. Jõgeva Kaunite Kunstide Kodus mängitakse lavastust 16. märtsil algusega kell 19.
Juba 19. veebruaril kell 17.15 saab Jõgeva linnaraamatukogus kuulata Arlet Palmiste ettekannet Raimond Kaugveri põletavast elust ja loomingust.
Kirjanik Raimond Kaugver sündis 25. veebruaril 1926 Rakveres. Kaugver on tänaseni ainus eesti kirjanik, kelle raamatute kogutiraaž ületab miljoni piiri, olles nõnda läbi aegade eesti kõige loetavamaid kirjanikke. Tema psühholoogiliselt tabavad karakterid ja inimlikud teemad võlusid ja võluvad tänaseni tuhandeid lugejaid.
Tema elutee oli kõike muud kui igav ja lihtne. Ta ise on kirjutanud oma romaanis „Peotäis tolmu“: „Sündinud oli ta tiigri aastal 1926, talle olid kaela langenud kõik selle jumalast põlatud aastakäigu egiptuse nuhtlused – sõda, Siberi vangilaagrid, vaevane oma koha otsimine ühiskonnas, mis temast ja temasugustest sugugi teada ei tahtnud, siis kaks ebaõnnestunud abielu, millest ta pärast mitut aastat kestnud kõhklemist ja arupidamist viimaks ummisjalu põgenenud oli, ja üks peaaegu õnnelik abielu, mille kuri jumal või saatus luba küsimata ise talt ära võttis. Niisuguseid nagu tema on sadu, küllap tuhandeid. Sellest hoolimata, aga võib-olla just sellepärast – tahan ma jutustada tema loo.“
Piibe Teater toob selleks puhuks publikuni dramatiseeringu Raimond Kaugveri 1974. aastal ilmunud romaanist „Jumalat ei ole kodus”. Lavastuse keskmes on kirjanik Sander Tümmeleht, kes satub abikaasa ja kolleegide survel viinaravile. Sunnitud vaikus ja eraldatus sunnivad teda meenutama oma elu, suhteid ja valikuid. Ta püüab mõista, kus ja miks kõik lagunema hakkas. „Oled trammis näinud silti väljapääsu ei ole? Minul on just selline tunne, et minul ei ole enam väljapääsu kogu selle mõistmatuse ees, mida elu minu rajale kannab.“
Ravil olles kohtuvad tema mälestustes viinamaiad sõbrad, armastav ja kannatav abikaasa, kirglik armuke, nõudlikud kolleegid ning mitmed värvikad kaaslased, kelle kaudu joonistub välja inimese sisemine lõhe. Ta on korraga hea ja halb, hooliv ja isekas, tugev ja nõrk.
„Sa oled hea ja halb korraga nagu laps. Õrn ja julm ühteaegu.“
Lavastus liigub koomilise ja traagilise piiril, kus nalja taga peitub alati valu ning eneseiroonia ei päästa vastutusest. Sander püüab endale ja teistele seletada, miks ta joob, miks ta armastab ja miks ta põgeneb.
„Üldse on imelik, et alati peab olema põhjus, miks inimene jooma hakkab. Miks ta siis hakkab? Vaat seda tahaksin ise ka teada.“
„Jumalat ei ole kodus“ ei süüdista ega õigusta. See vaatleb inimest ausalt ja halastamatult, ent sügava empaatiaga. See on lugu enesepettusest ja ärkamisest, sõltuvustest ja armastusest, vajadusest olla mõistetud ja hirmust vastutuse ees. Lavastuse pealkiri koondab endasse kogu loo mõtte.
„Igas inimeses peab elama Jumal. Aga vahel tundub, et ta ei ole kodus.“
Romaani dramatiseeris Arlet Palmiste. Laval mängivad Kristjan Arunurm, Jana Volke, Kadri Bergmann ja Rainer Miller. Kunstnik on Riina Vahanen. Muusikaline kujundaja Jaanus Tüli.

VOOREMAA