Kui Eestis kasvas töötute arv viimasel nädalal varasemast kiiremini, lausa seitse protsenti, siis Jõgevamaal on kasv märksa rahulikum. Praegu on töötuse määr Jõgeva maakonnas 5,2 protsenti. Nii nagu viiruse kõver on rahulikult tipu suunas rühkimas, liigub ka töötute arv maakonnas rahulikumalt tipu suunas. Ja mida rahulikumalt läheb arv üles, seda rohkem on aega järgmised sammud läbi kaaluda.
Jõgevamaa on heas seisus, sest tööandjad on endast kõik andnud, et töötukassa pakutud meetmete ning muu nõu ja jõuga nina vee peal hoida. Rahulik kasv võimaldab töötajatel vähemalt tööampsudegi poole kiigata. Olgugi et oleme ennekõike põllumajandusega tihedalt seotud maakond, on lähinädalad ilmselt proovikivi paljudele selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Sest võõrtööjõu puudus kimbutab enim põllumajandust. Samas võib loota, et sundpuhkusele läinud või päris tööta jäänud inimesed vaatavad aina enam põllumajandussektori poole, õpivad ümber või leiavad endas teise kutsumuse. Sest kriis sunnib muutuma ja arenema.
Olgugi et töötukassa loodud töötasuhüvitised ei leevenda võõrtööliste puuduse muret, aitab see inimesi kohapeal. Nii võib loota, et ettevõtted ei pea viimases hädas uksi sulgema ega kollektiivselt koondama. Eile avatud taotluste vastuvõtt on populaarne ning ilmselt päästerõngas paljudele ettevõtetele.
Lähinädalad toovad koondamisteateid veelgi ja oodatavat tippu ei oska keegi prognoosida. Seda enam tasub silmad-kõrvad lahti ning tööpakkumistel silm peal hoida. Kui varasemate aastatega võrreldes on pakkumisi ehk kasinamalt, siis haarata tasub õlekõrrestki.
