Mitmed koolid on eelpool nimetatud võimalusi kasutanud, kuigi tunnistatakse endalegi, et see eriti tulemusi pole andnud. Jätkuvalt katkestavad suur hulk põhikooli õpilasi õpingud ja neist saavad tihti kõige keerulisema kihtkonna esindajad tänavatel.
Tihti jääb tunne, et haridussüsteemi pakutavad lahendused ei kanna vilja ja inimeseks kasvatamise vastutus langeb ainuüksi õpetajale, kes aga alati ei saa tunda pooldavat suhtumist üldsuse poolt.
Enamik pedagooge on ette valmistatud siiski selle õpetajakoolituse õppekava järgi, kus põhirõhk pandi aine õpetamise metoodikale, mitte sotsiaalpedagoogiliste probleemide lahendamise võtetele.
Seega peavad tänased koolid otsima võimalusi, kuidas vähendada koolist väljalangemist, kuidas saada hakkama täieliku õpimotivatsiooni kaotanud õpilastega, kuidas panna tööle psüühiliselt ebastabiilne laps ja samal ajal suuta õppekava läbida ning tegeleda ka andekate lastega.
Tähtis on laps ära kuulata
Täna peavad koolitöötajad tegelema pool oma tööajast sotsiaalpedagoogiliste küsimustega. Kuidas on nad selleks aga ette valmistatud?
Milliseid sotsiaalpedagoogilisi lahendusi oleme oma koolis rakendanud ja kuidas need on tulemusi andnud? Nii nagu haridussüsteemi uuendajad, nii tõime ka meie välja tähtsamad probleemid, mis tänast kooli ümbritsevad ? koolist väljalangevus, madal õpimotivatsioon, palju käitumishäiretega õpilasi jne. Ainuke erinevus lahenduste puhul oli ehk see, et meie ei pidanud ootama seadusemuudatuste taga, vaid asusime kohe realiseerima.
Esmaselt lõime koolis töötavatest spetsialistidest (koolijuht, õppealajuhataja, huvijuht, õpetajad) väikese õpilasi abistava distsipliinikomisjoni, mille põhilisi eesmärke on õpilaste ärakuulamine ja edasiste käitumismallide seletamine.
Koos käime enam-vähem kord nädalas, viimasel ajal üha harvemini. Õpilased käivad antud komisjoni ees aru andmas oma käitumiste kohta.
Koduste probleemide lahendamiseks asutasime õpilaskodu, mille kasvandikud käivad rõõmsasti koolis ja imestavad ikka aeg-ajalt: ?Pole kaks aastat koolis käinud, kuid nüüd käime?.
Rahuklass aitab
Tunnidistsipliini rikkujad on praegu koolis kõige suurem probleem. Selle lahendamiseks pidime looma eraldi klassiruumi ja leidma hea pedagoogi. Nii saigi loodud Rahuklass ? ruum ja õpetaja õpilastele, kes ei lase teistel ainetunnis tööd teha. Loomulikult tuli leida lisavahendeid klassi remontimiseks, sisustamiseks ja õpetaja palkamiseks.
See idee oli meie jaoks uus ja väike ärevus ebaõnnestumise suhtes oli olemas. Kartsime kõige rohkem, et aineõpetajad saadavad liiga kergekäeliselt õpilasi sinna klassi, õpilastele hakkab meeldima Rahuklassis ja lasevad ennast sinna meelega suunata, korraga saabub ühe tunni ajal sinna liiga palju tunnisegajaid ja õpetaja ei saa hakkama jne.
Praeguseks võib tõdeda, et eelnimetatud probleemidest ei tulnud ühegagi kokku puutuda. Õpilaste Rahuklassi saatmine käib aineõpetaja poolt täidetud väikese nn ?saatekirjaga?, kus on ära märgitud tunnist välja saatmise aeg ja tunni teema. See väldib võimaluse vahepeal koolimaja peale kadumise.
Rahuklassi õpetaja ülesanne on pigem õpilase ?maandamine? kui tema teadmiste kontroll või sundimine valemeid õppima. Loomulikult on põhitegevus ikka õppimine.
Mõni õpilane viibib Rahuklassis aine õppimise teatud perioodi jooksul, kui tal sellega raskusi on, hiljem sulandub oma klassi juurde tagasi.
Tulemus on positiivne ? õpilased, kes tahavad ainetunnis tööd teha, saavad seda teha, ilma et mõni neid segaks. Õpetaja saab pühenduda aine õpetamisele, mitte tunni korra pidevale tagamisele. Rahuklassi saadetud õpilane saab rahuneda ja pisut lihtsustatult teema selgeks, tunnis olles ei õpi ta sedagi.
Terveks aastaks Rahuklassi ei saa
Siinkohal võib tekkida arvamus, et mis seal vahet on ?Tootsi? klass või Rahuklass. Minu teada kasvatusraskustega õpilaste klassi saadetakse terveks õppeaastaks ja sealt välja tulemine on üpris keeruline.
Rahuklassis viibivad ka kasvatusraskustega ja käitumisprobleemidega õpilased ja käsitlevad selle aja jooksul lihtsamalt antud teemat, kuid nad on ikka tavaklassi õpilased ja keegi ei saa õelda, et nad erinevad teistest, kuna neid kutsutakse näiteks ?Tootsi? klassi õpilasteks.
Lisaks õppetundide ajale on võimalik Rahuklassis teha ära oma kodused ülesanded, mis järgmiseks koolipäevaks antakse. Seda põhiliselt peale tunde ja 5.- 7. klassi õpilastele.
Loomulikult kuulume ka meie nende koolide hulka, kes ootavad pikisilmi riikliku haridussüsteemi uuendusi. Oluline siinkohal on leida lahendusi, mis kõrvaldavad tänases koolis olevad valupunktid, mitte ei tekita neid juurde. Selle aasta jooksul on minu teada koolist kõrvalejääjaid veelgi enam kui mullu ? on see areng või taandareng?
REIN UUSMAA,
Adavere Põhikooli direktor, TÜ koolikorralduse I kursuse magistrant
