Voore raamatukogu tegutsemise alguseks saab lugeda 15. märtsil 1915. aastal asutatud Roela Rahvaraamatukogu Seltsi ja nii tähistati kevadel juba 105. aastat. Raamatukogu juhatajaks on juba 15 aastat olnud Tea Daškova, kes ise tähistas detsembris oma 65. aasta juubelit.
Kas oled kohalik? On juured siitkandist?
Olen pärit Valgamaalt Hellenurmest, kuid elu tõi mind Voorele ja olen toimetanud siinkandis alates 1982. aastast. Olen oma elu rajanud just siia, voorte vahele ja võin julgelt öelda, et minu kodu on siin. Lapsed on siin koolis käinud ja olen sellega väga rahul, sest siin on rahulik elada. See on päriselt minu oma kodu. Voore ja Otepää on ju ka maastikult sarnased – künklikud ja imeilusa loodusega.
Kuidas alustasid tööd Voore raamatukogus?
Õppisin Viljandi kultuurikoolis raamatukogunduse erialal ja pärast kooli olin mõned aastad tööl Taagepera raamatukogus. Elu tõi mind aga Voorele ja enne, kui sain kandideerida praegusele ametikohale, töötasin Lembitu kolhoosis üsna mitmel erineval ametikohal. Minul oli lihtne alustada just seetõttu, et tundsin kohalikke inimesi ja lugejaskonda tundes on lihtsam uusi teoseid juurde tellida. Ma ise olen lugemist armastanud kogu oma elu ja praegugi on hea nii inimest kui raamatut tundes nad kokku viia. Olen alati rõõmus, et lugejad austavad raamatuid ja neid koju viies ei topita lihtsalt toidukotti.
Kohalikul raamatukogul on pikk ajalugu ja olnud nii mitmeid nimesid ja asukohti. Praeguste fondide aluseks loetakse 1945. aastal saadud raamatuid, siis asuti Ruskavere külas. Kõige vanem raamatute põhinimestik on säilinud 1947. aastast. Samuti on üsna auväärne nimekiri inimestest, kes seda kõike juhtinud on. Enne mind töötas sellel ametikohal 32 aastat Ülle Kiuru, kelle ametiajal sai raamatukogu praegused ruumid Voorel, aktiviseerimiskeskuses. Juba kaks aastat kuulume Mustvee raamatukogu alla ja oleme selle haruraamatukogu. See ei muuda lugejate jaoks midagi ja enamik tegevusi jäi samaks. Eelarvega tegeleb nüüd pearaamatukogu.
Raamatukogul on suur tähtsus kohaliku kogukonna elus. Kas see on praegusel ajal samuti?
Raamatukogudel on ja jääb suur roll kohalikus kultuurielus. See ei ole kindlasti ainult koht, kust raamatuid laenutada, vaid tähtsus on oluliselt suurem, aga eesmärgiks peavad jääma ikkagi ainult raamatud. Erinevad üritused, mida siin korraldatakse, annavad võimaluse laiendada silmaringi ja teadmisi. Toimuvad ju kohtumised kirjanikega ja kohalike aktiivsemate ja põnevate inimestega. Eesti kirjanike raamatuid loetakse, nauditakse ja kohtumisi nendega oodatakse.
Praegusel ajal on suur tähtsus suhtlemisel. Üksikud ja eakad ei võta ju ainult raamatuid, vaid tahavad ka lihtsalt rääkida, oma muresid kurta ja nõu küsida. Olen ennast asjadega kurssi viies ja uurides proovinud neid igati aidata.
Mida kõige rohkem laenutatakse? Kas on olemas mingi kindel teema?
Raamatuid on meil väga erinevaid ja sama erinevad on ka inimeste huvid. Kõige rohkem loetakse ikkagi ajaviitekirjandust. Meeste huvi on ajalugu, naised eelistavad ilukirjandust ning käsitöö- ja kokaraamatuid. Praegu on raamatud väga kallid ja koju neid kergekäeliselt ei osteta, eriti just ilukirjandust.
Noored laenutavad tihti eneseabiraamatuid. Et meil on olemas kohalik kool ja sellel praegu enam raamatukogutuba ei ole, siis korraldatakse tihti just siin, raamatute keskel, erinevaid teematunde ja see on kindlasti tõukeks, et tekitada lastes huvi lugemise vastu. Sest üha rohkem olen mures selle pärast, et luge-mishuvi jääb järjest vähemaks. Eriti just nende hulgas, kellel on praegu väikesed lapsed. Nii ei saa ju laps maast madalast lugemise harjumust ja hiljem selle juurde teda tuua on raskem.
Kui laps aga ei loe, siis ei saa temast ka mõtlevat inimest. Seda aga ei tohiks lasta juhtuda.
Meie raamatukogu on liitunud Eesti Lastekirjanduse Keskuse projektiga „Lugemisisu“, mille raames oleme saanud sel aastal annetusena ligi 60 uut lasteraamatut. Olemas on ka vahva lugemisriiul lastele, kuhu projektiga liitunud lapsed saavad kleepida oma lugejamärgi ning saavad täitmiseks lugemispäeviku. Meie kohalikud lapsed on peaaegu kõik sellega liitunud ja loevad ja täidavad hoolega lugemispäevikuid.
ULVI TAMM
